Hämmastav, alles tund aega tagasi tahtsin ma ainult magada aga praegu on energiat küll ja rohkem veel. Plaanid kihutavad peas ringi ja ma ei saa aru, miks teised neist sama vaimustuses ei ole kui mina. Esmaspäeval rulluiskudega sõitma, suvepäevadele rattaga. Tahaks ennast liigutada.
Eriti kurb on see, et ma pean õhtul tööle minema ja magamine oleks ülimalt soovituslik. Aga kuidas sa krt magad kui selline viba on sees.
Eile käisin esimest korda ujumas, mõnus oli ja üldse mitte külm. Võtsime Daki ja Kristeliga Kabinas päikest ja nautisime ilma ning ennast. Kunagi sai Kabinas käidud kala püüdmas. See nägi siis välja nii, et poisid ideeliselt pidid kala püüdma ja meie Krissuga uhhaad tegema. Lõppes aga sellega, et meil sõbrantsiga hakkas igav, sest poisid polnud kätte saanud hädast maimugi, ja me haarasime ka õnge ning näitasime, kuidas naised kala püüavad. Kui ussi konksu otsa panemine välja arvata, läks kõik suurepäraselt. Tüdrukud ühe õngega 10 kala ja poisid kahega said ühe äbariku. Kalad läksid mu kassile ja osa praadis kasuisa ära. Ei mingit uhhaad.
Öö tööl möödus enam vähem rahulikult võib isegi öelda, et lõbusalt. Kristi välgutas oma uusi ripsmeid ja ajas klientidel päid segamini. Vahva oli vaadata kuidas ta ei suutnud ära otsustada kummale kliendile ripsmeid volksutada ja naeratada (ja see ei ole v**uviha). Lõpuks suutis ta ühe viia nii kaugele, et see lubas koju minna ja temast E- tähega unenägusid näha.
Uusi laule kasintsist:
“We are the bastards!
We are! We are!”
(Leedu euroloo “We are the winners” viisil)
Autot ema juurde viies, anti lootust köögimööbli saamiseks. Kuigi ma elan siin juba tiba üle aasta, on mul köögis ainult pliit, külmkapp ja mikrouun. Ei mingit mööblit peale kipaka laua. Nõude pesemine toimub vannis ja minusuguse laisa inimese jaoks on see kõik ääretult ebamugav.
Nüüd siis katsetan seda magamise varianti.
Birgiti päevaraamat 