Vaadates oma eelmist sissekannet, pean nentima, et hommikune kohvi joomine ei avalda kõigile inimestele positiivset mõju.
Aeg on jälle käes sättida ennast olympicu eredate tulede poole. Kuna rahaga on tiba kehvasti tuleb põigata läbi oma vanavanemate juurest, kes kindlasti heameelega mind varustavad, näiteks toiduga. Neil on kindlasti heameel mind näha, sest ma olen nende majas (või siis üleüldse sugulaste juures) haruldane, nagu kuuvarjutus. Ja enamasti sattungi sinna ainult siis kui raha ei ole. Aga nad on head inimesed ja annavad selle mulle andeks. Mina enda suhtes nii leebe ei ole.
Homme plaan Piia sünnipäevale Paidesse minna. Sellest kujuneb jälle kindlasti metsik läbu, kus inimesed hommikul ei jaga ööd ega mütsi ja pildid fotoaparaadis selgitavad, miks on redel rõdu najal (Romeo otsis Juliat?)ja balsamiga täidetud kondoom Palu voodi ees (no comments).
Leidsin hommikul oma vanad sissekanded üles ja olin rõõmus, sest arvasin, et nad on lootusetult kadunud. Rõõm, rõõm…
Aga nüüd sööma ja tööle!