Eelmine reede siis tabas mind uputus. Olin just haaranud oma asjad, et suunduda Daki juurde jaanipäeva pidama, kui uksest välja astudes, tabas mind sahmakas vett. “Normaalne,” mõtlesin ja haarasin köögist kaks kaussi ja panin nad vett jooksva uksepiida alla. Seda on juhtunud juba üks kord, et vihmaga on katuse äravoolutorud ummistunud ja minu korter väikseks armsaks basseiniks muutunud. Ootasin siis kuna tilkumine väiksemaks jäi, panin käteräti ukse vahele ja lasksin ühistumutil elektri mu korterist välja lülitada.
Tänu elektri puudumisele olin nädalavahetuseks kodust pagendatud. Jaanipäeval siis Daki juures ja teine öö ema juures. Ema juures oli nii lahe. Terve maja ainult minu päralt. Vahtisin südaööni open-pokeri turniiri Monte Carlos Eurospordi pealt. Lebo.
Kaks päeva olen nüüd usinalt tööd rabanud ja tänagi tööle. Tööl on endiselt remont, mis on äge. Eile sibas meil, mööda endist baari, hiir. Mina teda ei näinud, aga meie baaridaam, kes paaniliselt kardab hiiri, selle eest küll. Ja korduvalt.Helga karjumine oli kuulda lauasaali välja, igakord kui ta hiirt nägi, ronis ta leti peal kõrgemale. Lõpuks oli ta põlvili leti peal ja keeldus tööd tegemast. Jevgeni küll üritas hiirt harjavarrega tabada, aga harajavars suur,hiir väike. Öö oli nagu tavaliselt meeleolukas aga väsitav. Puhkust!