Mind pandi täna paika. Maile ütles mulle midagi sellist, mis pani mu väääga sügavalt enda üle järele mõtlema. Ma ei ole ennast veel piisavalt kogunud, et sellest adekvaatselt kirjutada ja ma ei teagi, kas ma tahaks seda teemat siin tõstatada.
Vähesed inimesed loevad teisi nii hästi, kui tema seda teeb. Mõnes mõttes on see hirmutav, kuidas ta seda teeb. Sa ei saa kaua tema eest midagi varjata. Ta võib selle sinu käest välja uurida, ta võib sind lihtsalt jälgida ja omad (enamasti õiged) järeldused teha. Mailega on hea teiste inimeste üle arutleda, miks nad käituvad nii nagu nad käituvad. Aga kui ta sinu peal oma võimekust tõestab, võtab see jala ikka kergelt värisema küll, eriti kui ta tabab väga valusat närvi, mida ta ka tegi.
Aga ma nüüd lähen tagasi Tallinnasse põdema ja igast asjade üle järgi mõtlema.
Miks see peab nii raske olema?
Birgiti päevaraamat 
Nu jälle miski hala?! Huvitav mida ta sulle siis ütles?
ei ole nagu niiväga just hala kuivõrd üllatusest ja läbinägelikusest põhjustatud sogamine