Ma olen koolitusel, Tallinnas. Hotellis on tuba, kus ma olen üksi (teised on kaksi). Metsikult materjali on, kodutööd on, millest ma ei saa aru, sest need on sõnastatud nii lahtiselt, et võid sinna kirjutada peaaegu kõike (koolitaja samas ei aktsepteeri kõike jällegi). Muidu on OK aga enda sees on halb olla. Kell on 5.40 ja ma olen üleval olnud pool tundi.
Eelmine nädal oli päris vahva, kui jätta välja tunne, et see, mida ma õpin on ikka nii võõras teema. Tannu, Daki ja Rüblik käisid külas ja saime teada, et Tallinna hindade järgi on pool liitrit viina kell 22.30 hotelli vastuvõtus 560.-! Nii laisad me ei olnud siiski. Norde Centrumisse (edasi tagasi 400m)oleks võinud kasvõi taksoga minna ikka poleks sellist summat väljakäima pidanud. Rüblik ja Tannu käisid ära. Jala. Focus jäi pooleli, sest olid elulised teemad. Hommikul koristades, avastasin, et 1,5 liitrit viina on joodud ja koos mahlapakkidega ei mahu nad prügikasti ära. Jälle hea oli, et pohmakat ei olnud. Tannu ja Daki ei saanud sama väita.
Nädalavahetusel käisin Tartus. Väga sisutihe. Sai pidutsetud. Kõvasti sai lahatud elulisi teemasid. Sai tehtud kindlaks, et mõned inimesed teavad sind paremini kui sa ise. Kõiki, keda oleks tahtnud näha, ei näinud (sry Riinu ja Katzu). Tagasi Tallinnasse ei tahtnudki enam tulla.
Aga siin ma olen. Natuke õnnetu. Mul oleks motivatsiooni vaja. Tahaks panna kõik oma sõbrad ühte ruumi ja nendega pidutseda. Kui ma peaks sünnipäeva oleks see mõeldav. Neetud!
Birgiti päevaraamat 
Mul oleks vaja siiberdad siis kahe toa vahelt 🙂