kandideerisin asjapulgaks ühte asutusse hiljuti-helistati-
“Me arvasime, et sulle ei sobiks see töö. See jääks liiga rutiinseks sinu jaoks. Sa teeksid seda tööd pool aastat entusiasmiga aga siis see ammendaks ennast sinu jaoks. Sulle sobiks juhendamine, organiseerimine, projekti juhtimine. Me sooviks väga näha meie asutuses, sa meeldisid meile väga. Saadame su CV Tallinnasse personalijuhile, äkki ta leiab sulle sobiva rakenduse meie firmas. Sul oli ju märgitud, et sobiv töökoht oleks kas Tartus või Tallinnas?”
Hüvasti, Tartu?
COOOOOOOOOOOOL!
aga sa pead midagi peale hakkama oma mitteviitsimisega pidevalt ühte ja sama teha…
(mul ei tulnud õiget sõna meelde – kärsitusega?)
kusjuures, ma ei öelnud neile, et ma ei teeks rutiinset tööd. ma ütlesin neile, et see töö, mida ma praegu teen- 12h-d ekraani vahtimist ja telefoniga suhtlemist ei ole just see, mida ma teha tahan.