Tööl

Mu vähene vene keele oskus veab mind täna eriti alt. Päeva populaarseim sõna-äää.., päeva populaarseim lause- isvinite pashalusta…

Kui päris aus olla, siis ei saa ma väga aru ka mida eestlased mult tahavad. Selline udu on olla. Loen oma Londoni lõbutüdruku päevikuid, neidki lugedes avastan, et olen silmadega libisenud poolest tekstist ilma midagi lugemata üle. Mõtted liiguvad tulevasele sünnipäeva peole (tegelt ka ei ole 9. veebruar tulemas või?)ja sellega seotud probleemidele. Mis süüa, mis juua (kas juua?). Juba käib suuremat sorti kisma mu kingituse pärast (paremini informeeritud sõbrad, kes ei vaja kutseid, et mu sünnipäevast osa saada). Peame Kristeliga koos ja rahvaarv on hetkel 60 ringis ja kasvab. Mida rohkem seda uhkem. Kutsed, kui me need ükskord valmis saame, saadame esmaspäeval laiali. Kes ei saa aga tunneb, et peaks saama, andku teada! Võin kogemata ära unustada kellegi ju. Udu olen, noh!

Anyways, ma üritan oma tööga nüüd tegeleda. Krt, ei ole täna tööpäev, ei ole.