Rambling

Espressokakao teeb mul olemise jube ärevaks. Üleüldse mul on espresso-asjadega huvitavad kogemused, lingiks siia sellega seotud sissekande kui viitsiks. Aga üldiselt ma lausa füüsiliselt tõmblen ja ma ei suuda väga kirjutada aga midagi peab ju tegema kui tööd ei ole.

Parem käsi kirjutab kiiremini kui vasak.

Helistasin just Mailele, kurtsin talle, et pakatan energiast ja ta suutis mu tuju grammi võrra ainult alla viia väitega, et ta on homme ka tööl ja soovitas mul endale rakendus leida. Helistasin ka Dakile, ta oli juba pool pudelit veini joonud (kadedus!) aga valmis mulle raha andma, et ma Tallinnasse tuleks. Plaan hea, aga mitte eriti asjalik. Minu orienteeruv saabumisaeg oleks 23.00 ja selle aja peale oleks ta juba kahtlemata “levist väljas”.

väike otseelust.com moment kontorist-
“Kuidas teie nimi on? V- nagu vasikas?”

Ma ei salli seda tunnet kui tahad midagi teha ja midagi ei ole teha. Kui keegi peaks mul soovitama, et tee midagi kasuliku siis, mine sa kah…! Ma ei taha midagi kasuliku teha! Laupäeva õhtud ei ole selleks. Birx is going out tonight (out on the town or out of her mind or both or neither or…baah)

10-4 (as patsy would say)