Ma kunagi lapsena sõin Norrast toodud juustu. Pruun ja natuke magusa maitsega. Väga hea, võiks öelda isegi, et ülihea. Ma ei teadnud mis selle juustu nimi on või kas see on kitse, lehma, lamba, koera, kassi või hiire juust. Ainuke asi, mida ma mäletasin, oligi see, et ta oli pruun.
Täna täiesti paha aimamatult Kaupsis möödusin pakendatud juustude letist (lahtine delikatessjuustude oma oli kordi ja kordi läbi otsitud) ja näen Norra juust-Hotemysost type-koorevadaku juust. Hinge värinaga haarasin ta letilt ja peaaegu sööstsin kassasse selle eest maksma.
Koju jõudes, rebisin värisevate kätega paki lahti, haarasin esimese viilu ja…oli…see oli see sama juust!
Läbi aastate kestnud otsingud on lõppenud, ma tean, kus on mu juust, võrratu juust!
Mul on sinust nii hea meel, mu väike juustunägu. See on tõesti hea juust 🙂