Mul on nii kõrini sellest sünnipäeva orgunnimisest ja sellest kostüümede jamast. Täna läks lõuna raisku selle pärast, oli vaja tormata Vanemuise kostüümilattu, et äkki leiab midagi põnevat. Ja ei leidnud. Kristel avastas, et ta on vesipea, sest mitte ükski müts ei läinud talle pähe aga kostüümitädi ütles, et ei ole asi Kristeli peas, vaid sellest, et need mütsid on vanadusest ära surnud (tema väljend).

Vähemalt on söögid ära tellitud. Mul tõusevad ihukarvad turri paljast mõttest reedele ja seda kohe mitte positiivses mõttes. Ma ei taha, et see pidu minu jaoks kohustuseks saaks aga praegusel hetkel on see nii.

Muchos problemos!