Minu pere

Täna oli tore pereidüll. Sõitsime ema ja vennaga ema juurde kui ema otsustas ema mängima hakata. Liiga palju emasid?

Igatahes sattusin mina muidugi tule alla, perekonna must lammas nagu ma olen- stabiilselt vaene, ülikool lõpetamata jne. Minu ema otsustas siis mulle teada anda, mida ta must õige mõtleb. Põhiliselt olen ma suur valetaja ja tema ei usu ühtegi asja, mida ma talle räägin. Ok, ma olin lapsena suur valetaja, mis oli tõenäoliselt tingitud tähelepanu vajadusest ja loomulikult ei osanud ma kunagi positiivset tähelepanu otsida (selle taga on suurem perekonna draama, milles mu ema mängib peaosa ja mida ma ei taha lahata aga põhimõtteliselt ma süüdistan oma untsu läinud psüühikas teda. Kuna mul oli halb ja paha olla siis ma suutsin selle peaaegu edukalt ära blokkida ja paluda vennal ainult üks kord mind kohe poole tee äärde maha panna. Jõudes maja juurde ei saanud Draakonil veel minust isu täis ja ta sööstis mu venna kallale, temperatuur ja volüüm tõusid lakke, väljusin vaikselt ja liigset tähelepanu mitte äratades autost.

Ema oli venna kõri edukalt läbinärinud ja me liikusime kollektiivselt, must pilv pea kohal, toa poole. Draakon avas ukse ja viimase, kuid võimsuselt suurima pahvaka tõrva ja leeki sai mu inglinäost väikeõde, kes oli pudenenud oma kooliasjadest välja otse välisukse ette.

Emaga on see jama, et tema õeluse hood on intensiivsed aga lühikesed. Pool tundi hiljem veenis ta mind enda juurde jääma aga minu õrn psüühika ei olnud veel toibunud.