Ilus päev on siiamaani olnud. Hommikul kui ma ühe üürilise olin tööle saatnud, sain kutse Riinult maale tulla. Kuna mu vaim vajas kosutust, siis läksin. Istusime, ajasime juttu, jõime kohvi, tegelesime Ossiga ja kell 12 tundsime, et nüüd oleks kõige õigem aeg lahti korkida esimene siider. Lõunapaiku väljas jalutades leidsin, et neil on tsikkel ja lunisin välja lubaduse, et ma kunagi sellega ka sõita saan. Luba antud, ootan ärevusega!

Tagasi Tartus ja läksin vaatama, mida Daki kirjutanud on. Kommentaare lugedes komistasin selle otsa. Oi, ma läksin põlema! Kuna ma kuskile pidin elama ennast välja, sest ei tahtnud delfiks kätte ära minna, siis helistasin Dakile ja rääkisin talle oma kolm vastukommentaari ära. Teile ma ei saa neid avaldada kommentaaride räige sisu tõttu. Aga vihjeks kõik algasid ühte moodi- tramaeivõi jne. Dakil oli lõbus, minul ka lõpuks.

Aga muidu on kõik tore!

PS! Täna ma avastasin, et mul ülihead sõbrad. Ma hakkasin tagasi mõtlema asjadele, mida nad minu heaks teinud on. Ainuüksi see aasta- Daki orgunnis Placebo pileti, Riin Rabarocki oma, Maile Aerosmithi oma (mille eest ma maksan aga see kuidas nad need orgunnisid oli armas), Daki nõudis mu keeleneeti tagasi ja oli valmis ka selle eest maksma, aga ma jäin haigeks ja nii see jäi. See kuidas toimus võitlus mu sünnipäevaks kingitud lambi pärast Daki ja Tannu vahel (äge!) ja kuidas ma sünnipäevalt koju minnes avastasin oma voodi kõrvalt kummuti, mida tükk aega olen poes vahtinud. Seal tuli pisar, päris ausalt. Kindlasti jäi midagi nimetamata.

Armsad olete!