Hommik!

Hommikul ärkasin selle peale, et Maile helistas ja teatas, et Katzul on mingi jama ja et me lähme nüüd sinna ja üleüldse, kuna ja kuidas sa koju läksid eile peolt? Hmm.. see oli hea küsimus, kuna mu mälu oli otsustanud tuleviku tarbeks ruumi teha, siis oli peo lõpp ja koju saamine ära diliiditud. Ma improviseerisin vastuseks kõige tõenäolisema versiooni. Tulin. Üksi. Taksoga. Pilk rahakotti näitas, et transport oli maksma läinud 40.-. Natuke kardan teada, mis moodi ma koju sain, sest takso maksab ju rohkem.

Enesetunne oli täitsa hea. Järeldus- ikka veel purjus. Lükkasin endale krohvi näkku ja Maile võttis mu peale. Võtsime poest tordi ja kimasime Katzu poole. Ukse avas, kolmandal katsel, täiesti ebakaines olekus Katz. Kes veel ei tea, siis Katz on enamasti alati kaine ja kirjutatud Daki raamatusse sisse kui meie südametunnistus.

Tuli välja, et tema oli peolt minnes rahvast koju kaasa võtnud ja umbes kell 8 joomise lõpetanud. Siis viskas ta seltskonna välja ja kutsus oma “püsikorralduse”, ning see vist ei läinud täpselt nii nagu plaanis ja viskas selle ka välja. Seal ta siis oli- meie südametunnistus- tekkidesse mähitud, ikka veel purjus ja jututujus. Meie Mailega ainult kuulasime, naersime, sõime torti, jõime kohvi ja kannujooki. Kui me paari tunni pärast sealt lahkusime oli Katz voodisse jõudnud ja tal hakkas vaikselt paha.