Kui kedagi huvitab, miks ma ei ole kirjutanud, siis põhjus on selles, et ma loen. Iga vaba minut. Ka töö juures. Lihtsalt saabus lugemistuur peale ja ma võtan seda väga tõsiselt. Lugemistuur saabus sellega seoses, et Riinu mehel on tohutul hulgal Pratchetti raamatuid ja kui ma sinna sattusin laupäeval, siis laenasin ühe. Teisipäeval läksin uue järgi. Eile sai siis teine läbi. Täna lähen kauplen endale uue.
Vahepeal ei ole midagi väga rabavat juhtunud. Allergiast olen peaaegu vaba. Mu tavaline rõõmus roosamanna tuju on kaks päeva kuhugi kadunud. Täitsa tore oli kui ta oli, praegu on selline blaseer peal.
Otsustasin muretseda endale ammu. Põhjuseks naabermaja fassaadi kallal töötavad mehed. Kui mina pean ärkama alles kell 10.30, siis pole neil mitte mingit õigust täristada ja karjuda alates 7.30st! Minu magamistoa aknast avaneb neile suurepärane vaade ja isegi ei pea väga palju sihtima, sest neid on seal palju ja keegi ikka pihta saab. Naabrite rahu huvides ei kasutaks ma lärmakat püstolit, vaid vaikset ambu. Lisanditega. Kuraare on olemas. Kukuvad nagu kärbsed jalapealt. Kurat! Ma tahan näha, kes neist häält julgeb teha pärast seda.
Kui ma eile töölt koju sõitsin, avastasin, et mu esiklaas vajab natuke puhastamist. Rõõmsa naeratusega meenutasin, kuidas Daki ei leidnud oma peenes rendiautos üles klaasipesuvedelikku pritsivat nuppu ja arvates, et vedelikku ei ole, ostis seda siis 5l kanistri. Aga, oh, üllatust, kapoti alla vaadates selgus, et vedelikku on nii et tapab. Mina sain siis need 5l endale. Mõtlesin, et prooviks, mis kraami ta ostis. Uputasin siis oma klaasi eile korralikult vedelikuga üle ja salongi levis tavapärase metanooli haisu asemel õuna lõhn. Silme ette kangastus aasta 2005. Klubi Angel, kus ma õnnelikuna istusin tantsuplatsi ääres. Ühes käes suits ja teises suur kokteiliklaas, mis sisaldas Hade tehtud Apple Martinit ja suurt rohelise õuna viilu. Hull kokteili isu tuli peale, aga vaja oli minna koju, pesu pesema panna ja magama. Päh! Peaks uurima, kust Daki seda kraami ostis. Aga see on Londonis ja lõbutseb. Viimane sõnum saabus eile,
“Leidsime Camdeni, its paradise! I´m not leaving here! Never! I said never!”
Sellest ajast saadik vaikus. Kui ta õhtuks sõnumit ei ole saatnud, siis ma saadan search party välja.
Kas on normaalne, et Hansapanga Sillamäe filiaali töötaja ei oska/taha rääkida eesti keelt?
Kui sind lohutab, siis mõtle sellele, et Toitsi sugulased on teisel pool seda seina, mida su kõrvalmajas remonditakse 😉
Svea magamistuba on täpselt seal ja ta töötab aeg-ajalt kaheni öösel 😉
Täna hommikul oli igatahes vaikus. Häää…, kui välja arvata fakt, et tänu äratuskellale ma ei saanud ikka kaua magada.
Mul on lugemis tuurid. Käisin lapse ja käruga linnas ja kuna lapsel tuli uni ja kohviku kõrval oli raamatu pood ei suutnud vastu panna ja ostsin raamatu ühe endale ühe lapsele ja ühe sulle 😉
Nii armas! Kuulutan selle nädala (või nii paljukest kui seda veel jäänud on) – “osta Birxile raamat” nädalaks! Nimelt ostis Riin ka mulle raamatu. Krtmaeivõi, te olete nii armsad!