Endisi töökaaslasi oli hea näha. Oli tore ja vahva. Inimesed ei olnud grammigi muutunud. Minu arvates. Inimesed, kes olid enne vahvad ja toredad olid selleks jäänud ja inimesed, kellest sa juba teadsid, et ta on tüütu ja tobe ei olnud ka muutunud. Palju oli ka uusi inimesi, keda ma ei teadnud. Mulle meeldis enne rohkem. Siis kui kõik olid “omad”. Iseenesest oli rahulik olemine, sest põhirõhk oli eelmisele õhtule pandud.
Ujuma ma ei jõudnudki, sest vesi oli külm. Vähemalt sellise järelduse ma tegin kui poisid peale sauna vette hüpates kiljusid nagu tüdrukud.
Birgiti päevaraamat 