Ärkasin tigeda ja pahurana. Selline tunne, et midagi on halvasti või midagi juhtub! Nägin unes igasuguseid kummalisi ja häirivaid asju. Hommikul lõi mu “häire” jälle välja. Ma ärkasin kolm korda üles selle olematu äratuspiiksu peale. Ma ei saa aru!
Avastasin oma jalalt jälle ühe suuremat sorti sinika. Mu jalad ei kannata enam mingisugust kriitikat. Käelaba valutab, ma ei teagi kas sellest, et Maile ta peale Aerosmithi autoukse vahele lõi või ma mingi öö olen oma voodis tuulikut mänginud ja vastu peatsit ära löönud. Müstika. Daki arvas, et ma olen ära löönud ja ma pean laskma ennast öösiti kinni siduda 🙂 Mõte tundub ahvatlev.
Teeme klubi! Ma ei saa aru kuidas mina suvel alati selline rüblik ja mudilane olen, kelle jalad on pidevalt black and blue! 🙂