Täna hommikul ärkasin, meeles veel öine unenägu, mis pani mu varbad kergelt krõnksu tõmbama ja ringutama nagu kassi. Nothing dirty! Lihtsalt kaks eelnevat ööd vastikult painavaid nähtud. Piiksu ignoreerisin edukalt kümne paik ära, sest ma teadsin, et mu telefon on täiesti hääletu peal ja äratust ka ei olnud.
Muide, kas asi on minus või on selle nädala jooksul inimesed kordi õelamaks teiste suhtes muutunud? Mitte, et mina oleks kellegagi õelutsenud või keegi minuga (ma olen selleks liiga hea inimene), aga ma näen, mida tehakse minu sõpradele ja mida minu sõbrad teevad teistele. Ei ole ilus.
Tegelikult ei ole täna väga tuju. Tahan juba ühte korraliku restarti teha endale. Starting from tomorrow it´s going to be all good again.
Edit: Riinu juures šampuse degusteerimine lõppes edukalt. Välja sai valitud miskine zolotoje. Riin sai peavalu hommikuks. Mina, aferist, olin autoga ja ainult maitsesin jooke.
Äkki on miski aadri laskmise aeg? Et saab vana sita välja ja … elu läheb veel roosamaks.
Tegelt on sellel “oksendamisel” kõrvalnäht. Kas ma üldse tahan seda meest? Vaadates eelmist mõtled, et mis meis küll ühist on peale mõningase sarnasuses märgata huvitavaid asju?
Väike vigade parandus – pulmašampus on Savoy