Kiss me…

Ei suuda kirjutada midagi mõistliku. Aga tänane päevateema on inspireeritud Punapea kroonikatest.

Meil siin on naistest koosnev kollektiiv. Lugesin neile Punapea sissekandes olevat statistikat. Klatšiks ehk kes keda pettis/petab/on petnud ei läinud. Uurisin, kas suudlemine on petmine. Nooremad ja vallalised vastasid kohe, et tegu on petmisega. Suhte inimesed ja vanemad vallalised, et see sõltub, mis sul parajasti peas toimub. Kas suudlemine oli eesmärk või juhus. Siit jõudsime edasi vaimse petmiseni. Üks seletamatumaid petmise vorme. Kui sul on suur emotsioon kellegi teise kui oma partneri suhtes, aga sa ei võta selle emotsiooni suhtes midagi reaalselt ette, siis on tegu vaimse petmisega. Seda ei pruugi su teine pool kunagi teada saada. Mõni peab vaimset petmist füüsilisest hullemaks, samas teine ütleb, et aga seni kuni ta selle emotsiooniga midagi ette ei võta on ju kõik korras. Siit jällegi, kas tegutseda oma emotsiooni ajel või oodata tunnete vaibumist? Kas uus on väärt vana välja vahetamist?

Niih, ma teen polli ka temaatilise. Olge siis nii nummid ja vastake ka.

Edit: Poll tuleb ka kui ma leian normaalse arvuti!

Ja, jah, ma olen tõenäoliselt kukkunud või midagi. Niikuinii panen hetkel segast ja tõenäoliselt tuleb järgmine post sellest, kas suurus on oluline või hoopis see, mis sa sellega peale hakkad. Ma nimelt käisin Dakit vaatamas ja me rääkisime jälle peenistest. See teeb tal tuju heaks 🙂

Peaaegu, et …

Huvitav kui palju asju sa jätad kirjutama, sest nad on liiga isiklikud, nad teevad kindlasti kellelegi haiget, nad solvavad kedagi.

Ma pahandan inimeste peale, sest nad…. ja mina ei ole kogu aeg…., sest minul on ka…..ja mina tahan ka…..Sry, folks!

Ma pahandan inimeste peale, sest nad……, et mina….. ja ma ei oska…..

Ma pahandan inimeste peale, sest nad….. arvates, et mina olen…..aga mina ei oska ju….. ja te teate seda.

Ma vihkan inimesi, kes ei oska….. ja samas ei ole nõus……. ja teie ….. ei kannata ma ka!!!

Mina ei ole süüdi selles, et ……! Pekki küll!

Sa oled….!!! (%¤&%¤&#%¤”¤”#¤”#%¤” faaaaaaaaaaaaak!)
Sa oled….!!! (Mina ei ole sinu …….. …….!!!)

Ma ei oska olla inimene, kes ütleb kõik selle välja. Nõrk, eks?

Pissed! Really pissed!

fun drinking games vol 4025

Your Score: The Girl Next Door

56% Sexy-Cute, 59% Dark-Light, 42% Artsy-Stylish

Cute, neither Dark nor Light, and neither Artsy nor Stylish. This sounds like a blah category, right? Oh, my, no. The Girl Next Door has been the subject of more dirty fantasies than you could possibly count. She’s so sweet, and innocent, and infinitely corruptible. Every morning you glance out your window hoping she’ll have forgotten to draw the blinds. You may feel bad about it, but you know you’ll be doing it again tomorrow.

If you liked my test, Please rate it highly! Thanks!

Also, make sure to check out my Beautiful Faces Test if you haven’t already.

Link: The Your Type of Girl Test written by dgc20e on OkCupid, home of the The Dating Persona Test

Puhkus vol 2

Niih… vol 2 sisaldab hulgal vol 40.

Leigo- olid masinad. Väga vinge üritus. Pääsesime sisse ühe vale pileti ja suure kööginoaga. Pärast teisi oodates nägin mingeid kummalisi vajuvaid tulukesi, ma ise ei osanud väga midagi arvata sellest, aga Daki sai väga segase sõnumi minult ja kukkus muretsema. Kõik oli okei.

Pulm- kaine. Jubedamal kombel mänge. Pulmaamet- eurobeib- pidin lõbustama üksikuid mehi. Lõbustasin bändi. Pulm oli tõsiselt vahva.

Maia sünnipäev oli. Uno Loobi häälel- “Mis värvi on armastus”.

Seekord pilte ei pane.

Mida õppinud viimase nädala jooksul?

Ole ettevaatlik, mida sa sööd.
Väikesed põlevad joogid on endiselt saatanast (korduv viga. Et ma ka ei õpi)
Igat üritust ei pea fotografeerima.
2/3 ei ole hea.
Sex-shopid on pühade ajal kinni.
äikeselised hommikud magama minemiseks on üliarmsad.

Pildid

Patsy leidis kiige, teda loodus ei huvitanud.

Käisin ka looduses. Need on lilled, onju?
tšillülbur

Hüppame vol 1

vol 2 (toonekurg?)
Patsyl hakkas palav

Kogu see aeg oli kuradima naljakas

Kaitse kodumaad

Puhkuuuuuuuuuuuus vol 1

Esmaspäev.

Ärkan pool üks. Läbimärg. Palavus. 4 vastamata kõnet ja 1 sms. Sms ülemuselt, et ma olen talle vale tabeli saatnud ja uus vaja teha. Krt! Lepin kokku, et teen ära. Veel paar asjalikku asja ajada ja siis saa ujuma ja mängima. Väljuvad kõned kinni pandud, sest ma unustasin arve maksta. Asjade ajamine jääb ära. Maksan arve. Krt! Saan Leigole piletid. Lunin läbi msni, et Tannu saadaks Mailele sms-i, et too helistaks mulle. Tannu saadab, birx jõi rahad maha ja nüüd ei saa välja helistada. Haah!!! Kiman mööda linna, sebin pileteid. Lack of enthusiasm mu sõprade poolt, kes on väsinud ja ei viitsi midagi teha. Mul on entusiasmi. Haaran Statoilist süüa ja juua, ning sõidan Maile poole. Näidates talle pileteid selgub, et meil on kommunikatsiooni häired ja ma arvasin, et Mailele on ka piletit vaja, aga tulei välja, et ta olemas ja nüüd üks üle. Seega-

ära müüa üks pilet 17. augustil toimuvale Leigo järvemuusikale 200.-

17.08.07 MEHHAANILISED LOITSUD / algus 16.00

Raul Vaigla “Soul of bass”
The Dynamite Vikings ( Eesti/Rootsi/Taani)
Ultima Thule
No-Big-Silence ja Tiit Kikas “Suurte sõjamasinate muusika”

birgitpr(at)gmail.com

Väga kõva üritus.

Maile juurest tagasi Tartusse, kus on üliväsinud Daki, kelle ma välja peksan, et minna videolaenutusse. Daki väsimus kaob kui me hakkame mängima mängu, kus paneme paari oma tuttavaid inimesi ja anname neile kümnepallisüsteemis hindeid. Väga naljakas. Videot vaadata ei viitsi. Köögis suits ja koks ja meie jutud. Parim.

Teisipäev

Hommik. Läbimärg. Palavus tappev. Liigun töö juurde. Selgub enne kahte midagi teha ei saa. Lähme Dakiga lõunale. Valituks osutus Maailma välikohvik. Istume 20 min, keegi meie vastu huvi ei tunne. Lähen uurin asju, tulen tagasi tuhatoosi ja teenindajaga. 10 min hiljem tuleb teenindaja tagasi ja teatab, et gaseeritud vett, mida me soovisime ei ole. Tellime ilma gaasita. Jõuab 10 minutit hiljem veega koos tagasi. Kulistan oma pooleliitrisest klaasist pool kurku. Jube tahtmine on jäätükke dekolteesse surada. 10 minutit hiljem saab Daki oma söögi. Lähen tööle. Lepime kokku, et sõidame peale viit Viljandisse Sikile asju viima.

Kell kolmveerand viis ootame Patsyt. Jalad autoakendest väljas. Palavus endiselt tappev. Pidin oma ajud krussi mõtlema, ühe loo esitaja peale. Ma teadsin selle bändi nime, aga ei tulnud, no ei tulnud meelde. ” Danger, danger. High- voltage.” Electric Six. Saabub Patsy, lükkab ennast tahaistmele ja korgib õndsa näoga lahti esimese õlle. Tee Viljandisse möödus kiiresti. Daki oli kaardilugeja, mis tähendas, et ta ei vaadanud kaarti, sest ta ei usu nendesse. Kohale me jõudsime. Tsillisime Daki isa aias ringi, mängisime koeraga, toitsime jäneseid, sõime herneid, kiikusime. Tegime pilte. Tagasi otsustasime teist kaudu sõita. Siis läks asi põnevaks. Kaardi kasutamine oleks olnud kohustulik, mitte soovituslik, nagu Dakil, AGA me poleks keset põldu näinud hirve, me poleks avastanud täiesti uut liiklusmärki, millest on ka pilte ja kui ma nad kätte saan, siis teen väikse ülevaate meie road tripist. Elvas ujumas. Veel pilte. Kolmveerand kümme Tartus. Sirius. Kodu. Voodi.

Nii palju asju on juhtunud. Ei oska ja ei tahagi kõigest kirjutada.

Arstid on imelikud. Käisin 17 aastasena psühholoogi juures kurtmas probleeme oma kutiga, sellega, kes mu natuke katki tegi. Tema soovitus mulle oli, et ma abielluks temaga. Loogiline ju. Vot ja peale seda ma läksin psühhi õppima, eksju. Nüüd ütleb mulle üks teine arst, et ma PEAN lapse saama, kuna tabletid ei tööta ja see olevat ainus lahendus kõhuvaludest vabanemiseks. Sõnatu.

Olid minu esimesed rannapäevad. Päike, vesi, liiv, toredad inimesed. Elva, Otepää, Antsla. Suitsupausid tee ääres. Põlenud nina ja “põsed”. Pikad vestlused. Toomemägi. Alkohol. Veel vestlusi. Vähe und.

Ma olen ennast nii tühjaks rääkinud. Mul on sellepärast halb. Vastupidi peaks ju olema. See on ju nagu oksendamisega. Kui sul on ikka paha tuleb sõrmed kurku ajada ja on parem. Mul ei ole parem. Võib olla annab oksendamine paremaid tulemusi.

Mul on tunne, et ma pean minema elus esimest korda massaaži. Mul ei meeldi massaaž, võõras inimene mind mudimas. Aga kõik mu stress on seljas ja midagi peab tegema. Tahan puhata ja mängida, kuid puhkuseni on jäänud veel 9 tundi.

Korstaja ei anna asu

On ju nii, et kui sa oled inimese juba esimesel päeval enda jaoks ebameeldivaks mõelnud, siis on väga raske seda nö ümber vormistada. Minu jaoks on selline inimene meie koristaja. Hirmus. Ja ma leian tema juures iga päev midagi uut, mida mitte sallida.

Täna siis. Pidime Dakiga suitsupausile minema ja mina jõudsin enne õue. Panin suitsu põlema ja jäin Dakit ootama. Daki asemel tuli hoopis minu vihatud koristaja. Loomulikult suhtlema minuga. Vaja ju rääkida, kuidas tal eile meie ruumiga probleemid tekkisid. Mina piilusin jutu ajal kogu aeg kõrvalukse poole, aga Dakit ei tule ega tule. Vannun mõttes. Vaatan siis koristaja poole, et mingi väitega viisakusest nõustuda kui avastan, et mutike ei kanna rinnahoidjaid. OK, see selleks aga valigu siis vähemalt särk, mis LÄBI EI PAISTA! Ja siis ta veel vehib kätega. Jumal Jeesus! Ma ei kannatanud enam välja ja paistis, et ta hakkas ka oma juttu lõpetama, võtsin oma telefoni ja hakkasin Dakile helistama, astudes samal ajal sihikindlalt kogu aeg eemale. Daki pistis oma nina õnneks kõrvaluksest juba välja ja minu nägu moondus valulikuks grimassiks. Lunisin Dakilt lisasuitsu ja kurtsin talle, mis oli just juhtunud.

Krt, Daki tegi nimelt kolmerealise sissekande, et ennem kirjutada läbipaistvast pluusist, mida ta ei näinud!!!!

Tõbras 🙂