Ma olen lihtsalt liiga vihane praegu. Liiga vihane. Tänane päev lõpeb sellega, et ma kellegi peale veel korralikult paugun. Kõige tõenäolisem, et see saab olema keegi naiivne ja halva ajastusega sõber, kes ütleb midagi valesti. Ma värisen oma iga keharakukesega praegu. Miks põrgu päralt mul ainult halba uksest ja aknast sisse lendab? Juba kolm aastat ma olen mõelnud, et hullemini kui eelmine aasta ikka minna ei saa ja iga uus aasta on tõestanud vastupidist. Nujah, ega midagi teha pole. Vingumine jätta ja edasi teenida. Kuid päevakese või paar kui võimalik, mitte mind kiusata, sest viimasel ajal ei ole midagi head kuulnud ja mu halvakvoot on täis. Ei mahu enam. Ma olen inimene. Tavaline.
EDIT: Ma tahan asju parooli alla panna!
Birgiti päevaraamat 
Kaks varianti, mida oskan soovitada:
1) Bloggeris saad ainult terve blogi parooli alla panna ja kutsuda valituid isikuid lugema;
2) koli WordPressi.
Jah, neid variante ma tean. Ma mõtlengi praegu wordpressi kolimisele.
a muidu jumalasta hea ju, et ma ei teadnud, et ma võin pasarahe alla jääda, muidu polekski julgend helistada.
ja pealegi, mul oleks ükstaskõik sellest pasarahest, sest ma tean, et sul on nagu mul sinuga – et kui üritad paukuda, siis lõpuks on endal tobe tunne selle pärast ja lähebki üle.