Suitsupausilt tagasi tulles tõin kaasa ka ühe itipoisi. See tekitas osakonnas palju elevust ja kõigil oli järsku probleemid arvutiga, mina tahatsin näiteks endale uut desktopi pilti. Kui elevus oli vaibunud, siis küsisin ülemuselt, et kas tema arvab ka, et meil oleks vaja ihuitipoissi. Ülemus oli minuga 100% nõus ja haaras kohe itipoiste päälikul, kes ka millegi pärast meie juures viibis, sabast kinni. Läbirääkimised kukkusid täiesti hullude nõudmiste pärast läbi. Neil olid hullud nõudmised, me tahtsime lihtsalt trikoovooruga endale sobivat valida.
Tutvustasin poolele osakonnale icanhascheezburger.comi ja nüüd on kosta erinevates boksides kiunatusi ja kiljatusi, ning birgit, birgit… tule vaata!
Selline kohvitava pastoritütre tunne on. A ma lähen nüüd lõunale. Saate aru, kell kuus õhtul ma lähen lõunale.
Birgiti päevaraamat 
Kell viis õhtul ütleks sinu blogikella järgi. Head isu!
Ma kardan jah, et teie itipoiste päälikul ei ole neid itipoisse just laiali jagada 😛
Evu- Nu ma olen überkiire kirjutaja. Ma alustasin kell viis, tegin tiba tööd, ilkusin natuke ja jooksin laudade vahel, et kiisusid ja kutsusid vaadata. It takes time 😀
Ray- Eks siis tuleb kuulutus lehte panna. 😀