Hommik on õhtust targem.
Öösel on kõik kassid hallid.
Öösel on kõik liiga selge, mis päevavalgel udune. Kõik, mida päikesepaistel varjame, tuleb südaööl ilmsiks.
Kirjutasin midagi kuhugi. Lõpuni ei kirjutanud. Jube imelik hakkas. Las jääb teiseks korraks.
Paranoiad.
Mõttetus.
Naudingud- lihtsad, kättesaadavad.
Valed.
Mälestused- häirivad, miks alati häirivad?
Tahab olla lihtne.
Halb, halb, halb
Aga mina?
MIND ei ole olemas.
Birgiti päevaraamat 