Ma tegelikult olen täitsa olemas. Ma siis update´in natuke siis.
Kogu postiivsuse laks alguse juba reede õhtul kui Daki mu Püssikasse vedas. Alustada tuli Püssirohu Punasest, ilmse diskrimineerimisena anti mulle poolene kann ja pirtsakas teenindaja, kellega me pidasime maha dialoogi teemal sularaha versus pangakaart. Kuna mul oli sularaha umbestäpselt 9 krooni, siis ta oli sunnitud mu kaarti vägistama. Vastutasuks suras ta mulle jäätüki dekolteesse, sest ta arvas, et äkki mul võiks palav olla. Sellise minu heaolu eest hoolitsemise pärast oli ta otse loomulikult ära teeninud kogu mu vaba raha. Kui Püssikas esinev Nukker Kukeke oli oma pillid kotti pannud, siis meie liikusime edasi Undergroundi, kus veetsime aeg ajalt jõude kaotades ja jälle uute inimeste näol võites, aega kuni ….neljani hommikul?
Hommikul kell 9 ärkan mina üles, rõõmus ja värske kui kurgike. Hüppan veeprotseduure tehes muusikarütmis kui helistab Daki, kes on kurgikeseks olemisest väga kaugel. Aga lubas, et veab ennast siiski kohale. Katz, kes mulle järgi tuleb on ka kurgike nagu mina. Aurasse jõudes vaatame punnis silmadega kõike seda rahvast, kes laupäeval ennast Aurasse veavad. Noh, neil olid ka punased silmad, aga me ei olnud veel basseini jõudnudki. Hetk enne leti äärde jõudmist meenus mulle, et ega ma oma päevitusi ju kaasa ei võtnud tegelikult. Egas midagi, Katzuga jälle minu juurde. Spurt viiendale korrusele. Issand jumal, ma mõtlesin, et ma suren. Hopsat hopsat Aurasse tagasi.
Daki, vaeseke, oli ikka väga ära. Ta ujus ühe pikkuse (õigemini laiuse) ja tegi imelikku häält ja me Katzuga tõmbusime temast natuke kaugemale. Tal oli halb olla ja ujumine pidi maole imelikust kohast survet avaldama. Pärast seda kui me olime oma pekke lasknud mullidel raputada ja saunas käinud, kimasime Katzuga juuksurisse, kus ma lasin ennast lõikuda ja värvida, ning muljetasin juuksurile, et ma käisin viimati juuksuris täpselt aasta tagasi samal päeval. Sonks tuli kuidagi väga emo välja. Ahjaa, solaarium oli ka muidugi.
Pühapäeval olin täielikus leviaugus, kodus. Teki all. Morn, pahane ja õnnetu. Laupäeva õhtu iseenestest lõppes küll tugeva emotsiooniga, aga totaalselt vastupidisele taotletust. Ja ma ei ole seda valmis veel lahkama, sry! Igatahes murti sellest nahaalselt läbi. Katzu koos abipakikesega, mis sisaldas vett ja sööki.
Esmaspäev ja teisipäev möödusid samavõrd hallis udus ja ma poleks ka täna ennast näole andnud kui meil poleks juhtumisi koolitust täna olnud. Tegelesime koolitusel iseenda leidmisega, kes me oleme, mis meid motiveerib jne. Mul oli nii hea olla, mul tulid meelde kõik need põhjused, miks ma üldse kunagi psühhi õppima läksin. Ma sain teada, et ma olen Puhh, Iiahi mõjutusetega, kelles on natuke Notsut. Muide, mul on kohe päris ametlik stress ja ma hakkan sellega tegema. Koolitaja õpetas meile paar nippi, kuidas stressiga toime tulla. Vot, hakkame iseendaga tegelema. Sain väga positiivse laksu. Ma loodan, et see kestab nüüd ka natuke.
Installisin endale ka peenemat sorti muusika asjanduse nagu popimatel blogijatel.
—————-
Now playing: Maroon 5 – Back At Your Door
via FoxyTunes
Birgiti päevaraamat 
Esiteks, kas annaks seda uue soengu pilti siia kuidagi installida ja teiseks, palun kirjeldada neid nippe, mis stressi puhul aitavad. Ette tänades, Teie suurim vänn.
Muide uue sonksi ma kavatsen täitsa mingi posti sees siia üles riputada.
Aga stressist. Meile soovitas ta nippe, kuidas peatada oma mõtlemine. Üks nipp oli küünlaga.
Sa paned küünla põrandale ja istud maha nii et leek jääks su silmadest 70 cm kaugusele. Sa vaatad kolm minutit leeki. Keskendud selle liikumisele, värvidele. Peale kolme minutit paned silmad kinni ja sa peaksid leeki nägema edasi. “Vaatad” silmad kinni leeki kuni leegi kadumiseni. Seda kordad kolm korda.
Ise ei ole veel proovinud aga nädalavahetusel proovin järgi.
Püssikas oli fun! Wiii!