Uni on hea. Täna seiklesin unes kuskil soojal maal maa-alustes koobastes. Mul on alati reaktsioon, et kui probleemid kipuvad ülepea kasvama, siis tahan ära. Ära kaugele. Aga praegu ei saa. Mitte kuidagi kohe. Lähim variant Eestist minema saamiseks on vast märts-aprill.
Kuna mul on veel natuke aega tegeleda ainult iseendaga, siis ma otsustasin jälle kord heaks inimeseks hakata. Eile enne kontserdile minekut teatasin Dakile, et ma otsustasin olla vähem õel inimene. Daki oli sügavalt üllatunud, miks? Sisemine õelus ju toidab sind! Jaa, ma tean it makes me feel so warm and fuzzy inside. Aga kuna mul pole vaja, et karma mulle veel natuke paska kaela kukutaks, siis loobun sellest inimlikust rõõmust. See tähendab, et ma arvasin, et ma loobun. Aga siis hakkas kontsert ja sisemine õelus sai jälle toidet. Rolf Roosalust kiirgas geid, Bert pringi ei oska laulda, Lauri Pihlap pani “Earth songi” Justini võtmesse, mis värk oli Tanja Mihhailova kinnastega, eestlased on ikka väga tuimad inimesed.
Eih, kontsert oli tegelikult tore. Pärast mängisime Daki, Siki ja Tannuga Eestimaa mängu. Sain veel natuke õelutseda, mis lõppes sellega, et instant karma hakkas tööle ja ma kaotasin rämedalt.
Üleüldse olen igasuguseid mänge mänginud viimasel ajal.
Bismarck- neli tundi mängu ja viimane -24 punniga.
Nooled- jumal tänatud, et kui esimene inimene saab nulli on mäng läbi ja ei tea, kes kambast viimaseks oleks jäänud. Võitsin üks ühele mängus üks kord! Ma olen peaaegu veendunud, et mul lasti võita.
Monteka paadimäng- kunagi oli seal automäng. Esimest korda elus mängisin, aga pakkusin selle eest kaasvõistlejale kõva konkurentsi. Kolm korda napilt teine.
Piljard- Isver. Ma tean, et meil ei läinud hästi, aga ühe mängu võitsime tänu teiste näpukale ja teise…?
Texas Hold em- kogu aeg olid tikud otsas. (mis te arvate, et ma mängin sellise õnnega raha peale või?)
Alias- poole ringiga teised. Viimaseks jäänud paarist üks mängis esimest korda.
Eestimaa mäng- peale selle, et mul ei vea olen ma veel loll ka.
Kõigi nende mängude põhjal tehtud järeldus. Kui ei vea õnnemängus…. ei vea mitte kuskil. Unustage oma kabed ja maled ja armastused ja doominod ära. Võitsid inimesed, kellel veab ka igal pool mujal. Tõestatud fakt.
Ma nüüd mõtlen ennast heaks inimeseks, kellel ropult veab.
No siis tuleb mängida mänge, kus juhus ei määra midagi 😛
Teine võimalus on muidugi otsida tükike kollast (joonelist) paberit, pliiats ja hakata nimekirja koostama.
Noh, noolemängus ju ei määra. Ma olen lihtsalt koba seal.
Teatava alkoholitaseme juures hakkab märklaud täiesti juhuslikult silme ees ujuma. Kontrollitud, sama kõva random kui täringuviskel 😛
Aga egas misket, pliiats ja paber valmis vaadat ? :p