Ei suuda voodi poole minnagi. Ma juba tean vähkreks seal ainult ja mul oleks vaja hommikul mõistlikul ajal ärgata. Neetud.
Et siis kuidas on mul võimalik ennast minimaalse vaevaga maksimaalsesse tülinasse inimestega keerata. Ma ei teagi. See on anne. Piisab ühest hästi sõnastatud lausest. Kui juba enne kui ma arugi saan hakkavad lendama blokid ja solvunud sissekanded. Ja kui ma püüan selgitada oma mõtteid. Arvake, kas asjad lähevad paremaks- ei, hullemaks. Ja kui sa üritad kellegi vastu aus olla, siis ei see ei mõju (aususe all ma ei pea silmas midagi sellist, et “hei, su kõrvakarvad hakkavad sulle juba patsi ulatuma, võib olla paneks need ka siis kinni või proovid äkki klambreid kõige pealt”). Nagu täitsa viisakalt ja siiralt aus. Ma isegi tean täpset kuupäeva kui ma oleks pidanud suu kinni panema ja seda enam mitte avama 31.12. 2004. Liiga pikk lugu, et kirjutada, aga lõpp tulemus oli minu esimene ohhoooo efekt, et mind nii põhjalikult valesti mõisteti ja nüüd mind vihkab mingi Maria tõenäoliselt elu lõpuni. Tegelikult võib lugeda seda päeva ka ametliku allakäigu tähtpäevaks. Alates sellest kuupäevast hakkas elukene allamäge veerema. Lõpliku käki keeras 25. sünnipäev. Mitte ükski asi ei õnnestu. Kõik, mis saab halvasti minna- läheb. Kaks korda aastas väike närvivapustus? Pole probleemi. Õnneks ma olen juba nii osav, et ma oskan keemispunkti järgi kupli lendamist juba enam vähem ette ennustada. Vältida siiski mitte. Paistab, et mu sõbrad vist sellega leppinud. Nad ei mõista, sest ma ei räägi (ignoreerin enda soovitust). Ma ei oska. Mis ma ütlen?
Mul on halvasti. Mis sul halvasti on? Kõik. Mõttes kõik? Noh, selline üleüldine halb on. Noh, täpsemalt- töö, eraelu, mis? Noh, kõik.
Ma olen nõus kuulama päev otsa võõraid muresid, aga enda omasid ei suu-da rääkida. Midagi ma pean igatahes ette võtma. Midagi peab muutuma ja kiiresti. Ma keeran hetkel oma elu lihtsalt p****e.
Tegelikult on ju tõsi, et mingi hetk peavad asjad paremuse poole liikuma hakkama. Onju?
—————-
Now playing: The Distillers – The Hunger
via FoxyTunes
Birgiti päevaraamat 
Aga selleks pead sa päris põhjas ära käima ja kui asjad hakkavadki paremuse poole minna, siis vahest lööb ikka miski vana kala välja ja sa tahad nii teha nagu kõige kehvematel hetkedel 🙂
Look whos talking 🙂
Mul oleks nagu kõik hästi ja siis mingil hetkel ei ole ka. Ja puudu on kõik või siis mitte midagi. Karm. Aga elu on selline.
Sa ei tee teisele inimesele selgeks, et sinu eksistents nõuab selliseid samme või siis, et teistsuguseks eksistentsiks on vaja teisi otsuseid ja võimalusi. Sul pole kumbagi ja Sa istud lõhkise küna ees, aga teised ei näe seda lõhkist kohta.