Eelmine nädal toimusid päris mitu toredat asja. Alustaks kõige tähtsamast. Ma sain uue töökoha. Samas ettevõttes, aga kõrgemal korrusel. Minu tööülesandeks on olla loll. Ma arvan, et ma saan hakkama. Muidugi terve esimene nädal tundus, et ma olen isegi nii erakordselt loll, et võib olla ma ei peaks seda tööd üldse tegemagi. Aga mulle meeldib. Päris tõsiselt ja ma ei ole loll. Päris kindlasti mitte. Naiivne natuke.
Teine ja hoopis vähem oluline oli, et ma sain aasta vanemaks. Nüüd ma olen 26 ja see algas jube hästi. Tegelikult algas see aasta juba suurepäraselt ja tunne on, et läheb ainult üles mäge. Paar päeva enne sünnipäeva saabus mingi naljakas sisemine rahu. Ma ei ole sellise asjaga harjunud, aga hea on olla. Kogu aeg. Mingid asjad ei kõiguta mind enam. Ma oskan selle üleliigse müra, mis aegajalt ei lasknud mul asju selge pilguga vaadata, eemaldada. Ma tundsin, et ma sain natuke täiskasvanulikumaks. Aga ainult natuke. Vanemaks ma kohe kindlasti ei saanud. Tunnen ennast nagu viisteist ja pool ikka.
Aga karta on, et tihedaid sissekandeid tulema ei hakka, sest mu elu on põnev ja ma ei viitsi arvuti taga väga istuda. Kui ma oleks Paukson, siis oleks teinud jaanuari ja veebruari kuuks horoskoobi,
“Jaanuaris ja veebruaris käitud sina ja sind ümbritsevad inimesed kummaliselt, ning suudad ennast keerutada põnevatesse intriigidesse. Avastad ennast keset metsikut möllu, kus isegi sina ei suuda jääda rahulikuks. Käitud tavalisest imelikumalt. Hoiad saladusi, nagu sa kunagi hoidnud ei ole.”
Vaatasin oma readerit, kus oli 64 lugemata sissekannet ja vajutasin südamerahuga “mark as read”. Ei jõua hoomata päris korralikult, mis enda eluski toimub, rääkimata teiste eluga kursis olemisest 🙂
Mul on puhkuuuuuuuuuuuuuuus!
Birgiti päevaraamat 
Uus töökoht ja juba puhkus?
Küll mõnel veab.
Head puhkamist ja mängimist!
Tänud 🙂
ja said nii vaiselt vanemaks, et ma ei teadnudki. Oh sind sullerit küll. Tuleb ikka kõigile öelda enne, et kuulge, ma saan nüüd vanemaks. Siis teaks sisse partsatada ja öelda, et siin ma olen. Ja see on see raamat mille ma sulle igiammu olen ostnud.
et ühesõnaga pole väga igav hakanud veel?
Bettani- ma sain vanemaks, pidu ei olnud. kui oleks olnud oleks kutsunud 🙂
Piia- Kussa sellega. Üks lust ja põnevus üksteise otsa. See põnevus mõjub mulle nii, nagu üks korralik poti täis kohvi. V-i-b-r-e-e-r-i-m-a ajab.