Eilne õhtu oli kuidagi rahutu. Plaatidel olev muusika ei sobinud, raadio ka mitte. Vaikus pani mind mõtlema igast erinevatele jamadele, mis tiirutavad ringi. Nii ma siis tossisin ja turtsusin omaette. Isegi seriaalide vaatamine ei teinud mu olemist kuidagi paremaks. Kuna seriaalides käivad asjad nii, et pahad saavad palga hakkasin mina tegema sisemist inventuuri inimestest, kes on minuga halvasti käitunud ja kas nad on juba selle eest nätaka kätte saanud (mitte minult st). Enamasti ma olen leppinud sellega, et nad võivad saada nätaka ka nii kätte, et mina sellest kunagi teada ei saa, sest mina ei poolda kättemaksu aktsioone (kui siis õige natuke) ja seega ei lähe inimest enamasti kuidagi ise ründama või seljataha susserdama.
Siis meenus mulle üks tüüp, kes sihilikult ilma mingi otsese põhjuseta ütles mulle halvasti, maskeerides selle ilusti ära nii, et kõrvalseisjad sellest lausest midagi välja ei lugenud, aga ta teadis, et see mind sügavalt häirib. Just for kicks. Et mind ärritada. Ok, ma ei pea pikka viha ja olen andestanud inimestele ka hullemad asjad. Vabandust, mitte andestanud, nad on ja jäävad alati alles. Lihtsalt siis ma saan teha oma peas inimese failis vastavasse kohta checki. Sellist asja nagu andestan ja unustan ei ole olemas. Need inimesed, kes lubavad seda on lollid enesepiinajad. Tundub vähemalt mulle pea liiva alla peitmisena. Aktsepteeri seda, mis teine teinud on ja arvesta sellega. Inimestel ei ole kalduvust muutuda ja kui ta juba on midagi teinud, mis sind häirib, siis tõenäoliselt juhtub seda veel ja kui sa sellega arvestanud oled, siis ei saa selle olla uus suur üllatus.
Aga nüüd mul oleks temale see võimalus tagasi teha pluss natukene veel. See tegi mu tuju heaks. Mina seda ise tegema ei lähe, aga kuskilt ta selle veel saab. Minu listist see sündmus on igatahes rõõmsalt maas. Vindictive bitch like I am.
Inventuur oli õnneks väga lühike ja mulle ülekohtuselt liiga teinud inimeste arv väike.
Midagi ilusat sain ka eile kuulda,
“See on tühine hind, et veeta sinuga koos meeldivalt aega”
Birgiti päevaraamat 
Anestamine ja unustamine ei ole ju üks ja sama?! Mina olen küll mõned asjad andestanud, kui olen aru saanud MIKS, aga ma pole neid unustanud 🙂
Pealegi kui adnestad säästab see sind mõningatest haigustest, neil on raske, kes ei andesta ja sellest saastast miski jama endale kaela saavad 😀
Words don’t come easy to me …
Ei andestamine ja unustamine ei ole sama, aga enamasti kasutavad inimesed neid väljendeid käsikäes.
Noh, ma olen ennast selle andestamisele mõtlemisega ummikusse ajanud. #”%#¤&(%))=#&!#”%¤ Mul ei tule ühtegi asja meelde, mis ma olen andestanud. Järelikult olen unustanud 🙂
Selle viimase lause autor on raudselt Patsy, right?
Aga muidu on jutt jumala õige. Ei ole nii, et andestad ja on möödas. Sa võid võtta selle teadmiseks, et inimene kahetseb sulle tehtut, aga seda linnukest kastist ära ei kustuta. Mul on üks inimene, kes esimese hooga meelde tuleb, samas seisus olnud juba 6 aastat või nii. Tegi väga rumala asja ja kuigi nüüd ei peaks see enam olema justkui oluline – minu jaoks ikkagi on. Mina teda enam sel määral usaldada ei saa.
Kahju on ainult sellest, et kahjuks see linnukesega inimene enamasti seda ei tea ja teda see ei vaeva, et ta on linnukesega sulle kunagi tehtud kurja pärast. Vaevab ainult – jah, õige, sind ennast.
Karma is a bitch, aga vahepeal tahaks teda actually töötamas näha küll.
misasja? mina pole midagi öelnud ega teinud! ma lähen homme puhkusele, mul ei ole vaja alusetuid süüdistusi!
Daki-Ei olnud Patsy.
Patsy- Ma soovin sulle ilusat puhkust ja eks ma anna teada siis kuidas sul kihlveoga läks 🙂
Patsy, sa oled ikka tüüp küll. See oleks olnud puhas kompliment sinu romantilisele meelele ja džentelmenlikule viisile naistega suhelda.
A mine jah puhkusele.
no kulla dakikesekene küll. ega mina siis tartu ainuke hõbekõri ja mesisuu ole 😀