Kroku tiris mind blogiunest välja sellise meemiga siis,
1. Tekk peab olema suur ja paks. Ma ei saa magada linaga ega õhukese tekiga. Isegi kui ma maal magasin kuuma ahju kõrval, magasin ikka metsikult paksu vatitekiga.
2. Mulle ei meeldi magada alasti.
3. Nagu krokugi ma teen shuffelit enne magama jäämist, aga varvastega.
4. Ma magan vähemalt kahe padjaga. Kuna mul on päris lai voodi siis mul on seal neli patja keerutamise jaoks. Padjad on mul erineva paksusega, et saaks kombineerida parimat peaalust.
5. Pole vahet, mis kell ma magama lähen või mis kell ma tõusma pean, ma ei saa mitte kunagi üles. Kui mul on äratuskell helisema pandud kas või kella kaheteistkümneks tundub see liiga vara, aga kui tõusmise koha pealt survet ei ole (nädalavahetusel näiteks kui ma olen läinud magama kell 2 öösel), siis ma võin vabalt luugid lahti lükata kell 7.30 ja rõõmsalt telekat vahtima minna. Kui ma KINDLASTI PEAN tõusma, siis oleks nagu kleebitud voodi külge.
6. Mul on imepärane võime reageerida läbi une telefonile ja kohe valetada. Kui ma öösiti käisin kasiinos tööl ja keegi mulle juhtus päeval kui ma magasin helistama, siis kõige pealt uuriti kas ma magan? Minu esimene reaktsioon oli alati, et ma ei maga. Ma rääkisin inimesega pikad ja asjalikud jutud, tegin kokkuleppeid kohtumisteks ja siis jäin uuesti magama. Ärgates mul oli ainult väga ähmane mälestus, et keegi oli helistanud, aga mida ta tahtis sellest polnud õrna aimugi. Siis tuleb piinlik tagasi helistamine ja süüdistused teisel pool telefoni, aga miks sa ei öelnud siis, et sa magasid???
Birgiti päevaraamat 
Nätsa, fellow unesvaletaja.