Fried brains for lunch.
Ma lähen Mehhikosse, kirjutan telenovela ja panen sellele pealkirjaks “La vida una mujer-Birx” ja siis saan ma rikkaks, sest sari saab olema jube põnev. Vaatajaskonnas on paarkümmend inimest, kes ärevalt pead kinnihoides ootavad järgmist osa, sest nad saavad aru, kes on kes ja siis korraldatakse Eestis paar kiremõrva ning mina irvitan õelalt ja kahjurõõmsalt Cancuni päikselisel rannal võrkkiiges, käes kolmas vihmavarjuga jook. Chill…
Antud hetkel pean ma leppima osaga reality showst. Pole väga paha osa. Naerda saab.
Birgiti päevaraamat 