Ärgata unest, mis on nii reaalne, et sa pead veel tükk aega silmad lahti oma aju paikka panema- ebameeldiv. See oli täpselt selline uni, mis võib minna kunagi libamälestuse alla. Arvad, et juhtus, kuid tegelikult mitte.
Ma sain eile jälle väidelda teemal, miks ma arvan, et ma ei muutu roosamannaliseks ja ülimagusaks kui ma ülepeakaela ära armun (pani mind meenutama mu viimast ülepeakaela armumist, mis oli 7 aastat tagasi!!!). Igatahes ma ei näe seda juhtumas- roosamannalisust, mitte ülepeakaela armumist. See ülepeakaela armumine on pop praegu. Uduste silmadega sõbrad, kes poole lause pealt tühja kohta silmitsema jäävad on nii tüütud, aga ma saan neile nalju rääkida oma kolm korda ja nad väidavad igakord, et nad ei ole kuulnud seda. 😀
*** Lõuna***
Birgiti päevaraamat 