No kui teha järeldusi esimese puhkuse päeva kohta, siis puhkus oli superb.
Otepääle sain mõnusa gängi, kahjuks ei jõudnud sinna tarnspordi puudumisel võistkond tibukesed (see on nüüd teie koondnimetus, teate küll kes te olete). Käisime ujumas, päevitasime nii et hing väljas. Paadiga sai Pühajärvel aerutamas käidud.
Paadiga oli tore lugu. Kui meie Daki ja ühe kutiga otsustasime Pühajärvel olevat saart uurima minna, siis teine tüüp otsustas, et tema sõidab seni paadiga ringi. Ok, ärgu siis kaugele mingu, eks? Hiljem vaatame, et üks paat läheneb selle saare maabumiskohale ja seal on ema oma lapsega, kes meid nähes sattus kohe ärevusse, kus teie paat on ja kuidas te ikka tagasi saate, et üle nelja ikka paadis olla ei tohi ja tema meid vist ikka aidata ei saa. Me siis rahustasime teda, et meil see paat siin kuskil ikka on. Muidugi tüüp, kes paadiga minekut tegi oli sellega hüüdmiskaugusest väljas, nii me siis sulberdasime seal ja mängisime merehädalisi. Loomulikult ilma päästevestideta, mis meile selga suruti enne paati istumist. Need olid turvaliselt paadis.
Õhtul sai saunas käidud ja siis olid kõik punased ja siis tuli väss ja siis ma läksin koju. Vahepeal oli twister ka, see oli naljakas.
Ma Tallinnasse täna ära. Bai-bai!
Birgiti päevaraamat 