Eile õhtul sai käidud ekspromt parvetamisel Emajõel. Oli suur alus metallkonstruktsioonid ümber, millel tagumises osas oli selline ustega kast, kuhu tulevikus peaks tulema saun ja wc. Redeliga sai ronida kasti katusele ja seal chillida. Kõige parem osa oli selle parve juhtimine. Seal oli selline päramootor, mida käega juhitakse, aga kuna ees on üle kahe meetrine sauna ja wc osa, siis sellest üle väga ei näe ja Jaak viskas pikali vaatas nurgatagant ja juhtis jalaga või toimus juhtimine praami ninas, kus siis asetati raskus vastavalt sellele poolele, kuhu sooviti keerata.
Loomulikult jäid maha kõik lindistavad ja filmivad vahendid, nii et pilte jube vahvast hämarduvast Emajõest ja praamist ei ole.
Meil oli kolm spinningut ja suur soov saada kala. Anton püüdis esimesel korrusel, meie Piiaga, pärast vajalikke näpunäiteid Jaagult, katusel. Jaak oli sunnitud kolima mingi hetk alumisele korrusele kui me spinningutega hulle poognaid võtsime viskamiseks ja tal hakkas oma elu pärast hirm. Kõik oli absoluutselt suurepärane kui väljaarvata, et kalu ei olnud. Parimad tulemused olid oksad ja vesikupud. Mina suutsin jõhvi kaks korda korralikult sõlme keerata, mille tulemusena jäi seda oma 6 meetrit vähemalt lühemaks, aga siis oli juba pime ka ja ma ei näinud, millega ma täpsemalt hakkama sain. Jube tore oli ikka spinningut loopida, vahtida vees olevaid kalameeste mõrdu, kaldale ehitatud erinevaid laagreid. Neid oli päris palju. Üleüldse oli väga chill. Koju jõudes vajusin jalapealt magama ja magasin jutti 12-ni välja.
Puhkus on ikka veel äärmiselt sheff.
Birgiti päevaraamat 