Eelmises sissekandes parandaks punkte,
4. juhtub vahest, et saab kell 6 magama mindud ja 22. Ma ei joo enam kunagi
Vabandaks inimeste ees, keda ma ignoreerisin pühapäeval, sest mul oli ometi nii lõbus. Tegelesin aktiivselt toidu maos hoidmisega, pea valutamisega ja enda ühes poosis hoidmisele, tehes statistikat, kui kaua ma saan ühes asendis hoida ennast ilma, et miski jäse ära sureks.
Täna on kael nii valus, nagu oleks keegi mind terve pühapäevase päeva kägistanud. Ei ole täna ka kõige suurem asi suhtleja.
Ikka on halb. Klubid on saatanast. Tahan koju. Oma koju.
Kuni järgmise korrani…