Kujutan ennast ette palmisaarel türkiissinise mere ääres liivarannal peesitamas. Minu ümber pole mitte ühtegi inimest. Mitte ühtegi. Mul on hea raamat, mul on külm kokteil. Zen.
Päriselt lähen kohe koolitust andma. UnZen.
Õhtul, kes ei tule saab peksa!
Jube nässus on olla täna. Emotsioonalse kaltsaka tunne ja siis ma süvendan veel seda muusikaga, mida ma kuulan. Ma ei viitsi selline olla, aga iseseisvalt ei suuda/taha/või/saa midagi teha. Ok, ma tean küll mis mind lõbustaks.
Õhtul tulete minuga välja ja olete hirmus head mu vastu, eks?
Pidin eile ema juurde kardinaid õmblema minema, kapi organiseerima ja ma ei tea mida kõike veel oma korteri jaoks tegema, kuid kuna puudus võimalus inimestega kommunikeeruda, siis see kõik jäi ära.
Täna hommikul helistas ema mulle ja irvitas mu üle kell pool kümme hommikul, et kas mul oli paha pühapäeval, et ma tema juurde ei jõudnudki. Ma polnud veel söönud ja ei reageerinud see pärast tema õelutsemisele eriti hästi ja kukkusin halama, mis mul kõik tegemata jäi. Minu suureks üllatuseks läks ema täiesti ähmi täis, et mis mõttes sa tood kuskilt mingi kapi… su köögimööbel on ju tegemises ja magamistuppa siinidel uksed ka*. Kohe lubati helistada mu kasuisale, kes nendega tegeleb. Ausalt öeldes, mul on sügavaid kahtlusi, et ma selle aasta jooksul saan nõusid pesta esimest korda köögis. Mul on kahtlane tunne, et mul on keldris üks kraanikauss, aga ma pean keldrivõtmed üles leidma kõige pealt, et seda kontrollida. Plän.
Eilse kodus ringi traavimise tagajärjel sai üks varvas nii veriseks pekstud, et vere peatamiseks oli vaja kahte plaastrit. Lisaks suutsin ma endale nimetissõrme küüne alla lükata rõvedalt jämeda pinnu (veritsesin samal ajal nii sõrmest kui ka varbast). Pluss, lõhkusin oma panni klaasist kaane ära ja suutsin selle tükiga endale samasse nimetissõrme väikse vereprooviks vajaliku augu teha, mis tegi lõpu ka minu koristamisele, kuna kodukeemiaga enam väga kokku ei tahtnud käsi teha.
***
*Need on tegemises juba viimased kolm aastat.
EDIT: Hoirassaa ja pudel rummi! Ema on juba täiesti endast väljas ja tahab mulle pesukuivatit osta. Hoolimata suurest kiusatusest sellist peent aparaati oma elamises kasutada, rahustasin ma oma ema, et mu pesu kuivab väga hästi ka mu kokkupandaval jubinal. Ma tean, et mul poleks seda kuivatit kuhugi väga panna ja ma tean, et reaalselt ma ei vaja seda. Te ei kujuta ette kui valus mul praegu seest on. Mis ajast ma tasuta antavast elamist hõlbustavast kraamist loobun? Missest, et mul pole seda kuhugi panna.
Ma olen üritanud täna kirjutada järgmistel teemadel,
*Naiseks olemisest.
*Suitsetamisest.
*Vanusest. Kui vana on vana.
*Oma voodist.
Tuleb kaamera koju tuua ja realiseerida paar ideed.
EDIT: Oh, hell NO! Mitte sellist ideed, mis kattuks viimase teemaga.
Kroku tegi enne.
Your result for The Who Would You Be in 1400 AD Test…
You scored 50% Cardinal, 38% Monk, 50% Lady, and 32% Knight!
Esmaspäev
Gossip Girl (01.09 2. hooaja algus)
The Big Bang Theory (22.09 2. hooaja algus)
How I Met Your Mother (22.09 4. hooaja algus)
Two and a Half Men (22.09 6. hooaja algus)
Heroes (22.09 3. hooaja algus)
Chuck (29.09 2. hooaja algus)
Samantha Who? (06.10 2. hooaja algus)
Teisipäev
Privileged (09.09 UUS!)
House M.D. (16.09 5. hooaja algus)
Kolmapäev
Bones (03.09 4. hooaja algus)
Til Death (10.09 3. hooaja algus)
Lipstick Jungle (24.09 2.hooaja algus)
The New Adventures of Old Christine (24.09 4. hooaja algus)
Criminal Minds (24.09 4. hooaja algus)
Private Practice (01.10 2. hooaja algus) Müstiline, et seda pole maha võetud
Dirty Sexy Money (01.10 2.hooaja algus)
Neljapäev
Secret Diary of a Call Girl (11.09 2. hooaja algus)
Supernatural (18.09 4. hooaja algus)
My Name is Earl (25.09 4.hooaja algus)
Ugly Betty (25.09 3. hooaja algus)
Grey´s Anatomy (25.09 5. hooaja algus)
Reede
Psych (18.07 3.hooaja algus)
Ghost Whisperer (03.10 4. hooaja algus)
Pühapäev
Brothers & Sisters (28.09 3. hooaja algus)
On sügis ja selle jaoks, kes enam koolis ei käi ja veel lapsi kool ei saada, tundub september mõtte kaotanud olevat, kuid mitte minu jaoks! Septembris kuulutan ennast ametlikult seriaalisõltlaseks ja ootan iga päev kannatamatult tööpäeva lõppu, et koju minna ja paariks kuni kolmeks tunniks ennast seriaale vaadates täiesti välja lülitada.
Hetkel on mul 31 seriaali, mis iga nädal peaksid ilmuma. Loomulikult käntseldatakse mõni neist ära ja sama kindel on ka, et ma leian mõne uue vahva ja toreda seriaali selle asemele. Hetkel ongi pooleli uute toredate seriaalide otsimine. Uuele seriaalile annan ma aega kolm osa, et mulle muljet avaldada enne kui ma lisan ta oma lemmikutesse või heidan kõrvale. See nädal leitud uued sarjad,
“True Blood”– Oli kuskil “editors pick”. Tegemist on siis Allan Balli (Six Feet Under) loodud sarjaga Charlaine Harrise “Southern Vampire” raamatute seeria põhjal. Peaosas Anna Paquin (Rogue X-meni triloogiast), kes mängib baaridaami Louisianas nimega Sookie Stackhouse ja suudab lugeda inimeste mõtteid. Tema elu keeratakse pea peale kui baari jalutab Vampiir Bill. Tegevus toimub kaks aastat peale seda kui vampiirid “kirstust välja tulid”.
Mulle meeldivad vampiirikad. Isegi siis kui nad väga cheesyd on (“Moonlight” näiteks mulle jubedalt meeldis, cheesy as hell ja lõpetati peale ühte hooeaega ära). Kõik sai Buffydest ja Angelitest alguse. Kuid “True Blood” (mis on sünteetiline pudelisse topitud veri vampiiridele selles sarjas ja kõlab noh nagu “i can´t belive it´s not butter” vms) on täielik jama minu arust. Vaatasin 2×50 mini, kuidas chick ei suuda Vampiir Billilt silmi pöörata sellest hetkest kui see baari uksest esimest korda sisse astub ja tundub nagu oleks ta lummuses ja tegelikult vampiir sihilikult ei tekita seda lummust ja kui ta püüab siis see ei tööta, nagu ei tööta ka chicki võime lugeda vampiiri mõtteid. Blaah…ehk siis palju üksteist jõllitavaid stseene.
Näete? Ja kui nad üksteist jõllitavad, siis miskit ei toimu. Kui nad üksteist ei jõllita, siis keegi sureb (peamine kahtlusalune vampiir) üks chick seksib kord vampiiriga, mis on jube naljakas vampiiriseks ja mingi mehega, kes karjub talle lõunaosariiklaste aktsendiga kui paha tüdruk ta olnud on ja kõik muretsevad Sookie pärast. Baari omanik võttis isegi tööle ühe Sookie sõbranna, kes pidi teda valvama. Seal on üks päris jõhker stseen, kus chicki pekstakse ja ainukene mitte uinamuina koht. Vampiir Bill, kes peaks igasuguste vampiiriseriaali teooriate kohaselt olema tall, dark and handsome, näeb välja rääbakas nagu oleks just vabanenud raskekujulisest heroiini sõltuvusest. Ta ei mõjunud absoluutselt kuidagi. Asja ei teinud paremaks teised vampiirid, kes väänlesid ringi ja pildusid klišeesid nagu “mmmm…. fresh meat”. Jama.
Ok, asi peab olema minu isikliku kiiksuga, sest ma just avastasin, et sellel seriaali tehakse kindlalt veel järgmine hooaeg ka ehk siis vaadake ise kui huvi on. Päriselt, keegi võiks vaadata ja ma hea meelega kuulaks kellegi teise arvamust.
***
Ja nüüd seriaali juurde, mis mulle päriselt meeldis.
Privileged– Tegemist 45 min sarjaga ajakirjandus erialal Yale´i lõpetanud tüdrukust, kes ei leia endale NY-s sobilikku tööd, satub Palm Beachi õpetama kahte rikkurist tiinekat, kelle vanaema lubab tasuda tüdruku kogu õppelaenu kui lapselapsed saavad sisse Duke´i. Ta elab nende Palm Beachil asuvas majas, saab oma auto ja elu paistab olevat lill, kuid tiinekad üritavad ta elu võimalikult raskeks teha, samuti nagu tema õde, kellega ta aastaid pole suhelnud.
Seriaal lõbus, vahva meelelahutus, mis minu õnne juures lõpetatakse peale nelja osa ära. MISMÕTTES see vampiirijaburdus saab teise hooaja!? Mul on tunne, et selle reiting on üleval, kuna käib kisma, kas seksstseenid olid liiga … graphic…. noh, verbaalne võimetus. Värvikad!
PS Huvitav tähelepanek, kui midagi on halb, siis ma urgitsen kõik küljed välja, mis mulle ei meeldinud ja jahun selle kallal pikalt. Kui miski aga meeldis, siis on üks lause ainult. Loogiline naine.
Teen tervisekuu või midagi sellist. Proovin kuidas elu ilma suitsuta tundub. Ma tean, et see on minust tohutult kahepalgeline, sest ma pole kunagi võtnud vedu sõprade ettepankutest seda kollektiivselt teha ja rõhutanud, et suitsetamine on üks ääretult vahva tegevus ja mul pole plaanis seda nii pea maha jätta. Kuid….ma ei usu, et see väga kaua kestab, sest olen näinud sõprade korduvaid ja ebaõnnestunud katseid, ning ma tean iseenda tahtejõudu. Null. Kas pole mitte ilusti ette ära vabandav, hee. Minul on hetkel siis esimene katse ja käes kolmas suitsuvaba päev.
Esimene päev oli valutu. Teise päeva õhtul kodus istudes tundsin, et kätel on tegevust vaja ja kraapisin oma kööki. Täna tööl läks juba natuke närviliseks ja ma kleepisin Niquitini plaastri ja whoa… Silm poolkinni, pea käib vaikselt, kuid väga meeldivalt ringi, käed surisevad. Selline mõnus “it´s all good” tunne.
Ees on veel katsumused viibida ruumis suitsetavate inimestega.
Kui nüüd sporti ka hakkaks tegema oleks eriti super. Jala tööle ja koju käimine on endiselt päevakorras, kuid nüüd võiks sammukese veel sportlikumaks muutuda. Baby steps.
Ma nüüd siin edasi… niisama vaikselt…surr…
EDIT: ettepanku… haa.. ei paranda ära kah 🙂
Ma näen täna töö juures super “hea” välja. Liipan ja torisen kui halb mul ikka olla on. Paar tundi peale töö algust hakkavad ilmnema ka erinevad sümptomid mu kaastööliste hulgas. Tunnevad ennast kahtlaselt ja midagi on kurgus. Hüpohondrikud.
Esmaspäeva hommikul kui kõik staff on haiguslehel erinevate põnevate troopiliste haigustega, siis avaldan mina, mis haigust ma põdesin ja see, kes omab minu omale kõige sarnasemat haigust on võitnud paki TheraFlud.
Birgiti päevaraamat 