Mööbeldan

Pidin eile ema juurde kardinaid õmblema minema, kapi organiseerima ja ma ei tea mida kõike veel oma korteri jaoks tegema, kuid kuna puudus võimalus inimestega kommunikeeruda, siis see kõik jäi ära.

Täna hommikul helistas ema mulle ja irvitas mu üle kell pool kümme hommikul, et kas mul oli paha pühapäeval, et ma tema juurde ei jõudnudki. Ma polnud veel söönud ja ei reageerinud see pärast tema õelutsemisele eriti hästi ja kukkusin halama, mis mul kõik tegemata jäi. Minu suureks üllatuseks läks ema täiesti ähmi täis, et mis mõttes sa tood kuskilt mingi kapi… su köögimööbel on ju tegemises ja magamistuppa siinidel uksed ka*. Kohe lubati helistada mu kasuisale, kes nendega tegeleb. Ausalt öeldes, mul on sügavaid kahtlusi, et ma selle aasta jooksul saan nõusid pesta esimest korda köögis. Mul on kahtlane tunne, et mul on keldris üks kraanikauss, aga ma pean keldrivõtmed üles leidma kõige pealt, et seda kontrollida. Plän.

Eilse kodus ringi traavimise tagajärjel sai üks varvas nii veriseks pekstud, et vere peatamiseks oli vaja kahte plaastrit. Lisaks suutsin ma endale nimetissõrme küüne alla lükata rõvedalt jämeda pinnu (veritsesin samal ajal nii sõrmest kui ka varbast). Pluss, lõhkusin oma panni klaasist kaane ära ja suutsin selle tükiga endale samasse nimetissõrme väikse vereprooviks vajaliku augu teha, mis tegi lõpu ka minu koristamisele, kuna kodukeemiaga enam väga kokku ei tahtnud käsi teha.

***

*Need on tegemises juba viimased kolm aastat.

EDIT: Hoirassaa ja pudel rummi! Ema on juba täiesti endast väljas ja tahab mulle pesukuivatit osta. Hoolimata suurest kiusatusest sellist peent aparaati oma elamises kasutada, rahustasin ma oma ema, et mu pesu kuivab väga hästi ka mu kokkupandaval jubinal. Ma tean, et mul poleks seda kuivatit kuhugi väga panna ja ma tean, et reaalselt ma ei vaja seda. Te ei kujuta ette kui valus mul praegu seest on. Mis ajast ma tasuta antavast elamist hõlbustavast kraamist loobun? Missest, et mul pole seda kuhugi panna.