Istu kaks nädalavahetust kodus ja juba sa väldid inimesi ja elu. Muretsetakse mu heaolu pärast. Peale seriaalilisti ilmumist soovitati mul leida endale hobi, mille käigus oleks vähemalt võimalus kohtuda meestega. Ei, Maile, ma ei lähe endiselt rahvatantsu. Mul ei jää seriaalide kõrvalt aega 🙂
Eile avastasin oma postkastis kirjavahetuse grupi inimeste vahel, mis sisaldas sellist lõiku
“Birx ei tee muud, kui tädistub kodus ja hoiab maailmast eemale”
Kiri lõpes provokatsiooni ja caps lockiga. Ma allun provokatsioonidele hästi. Õnneks süüdistati ühte veel (ja õigusega!) seltskondlikust elust kõrvalhoidmises.
Kodus on tore. Vaatad seriaale, mängid arvutimänge, teed süüa, magad kaks tundi diivani peal varuteki ja padja nr 5 peal. Ärkad, kobid oma voodisse, kus on varuteki suurem, paksem, pehmem vend ja padja neli sõpra. Oeh, kuidas ma armastan oma voodit. Kojuu….
A ja siis ma täna olen raudselt kodus, sest ma pean endale tõmbama “The Flight of the Conchords“ seriaali ja seda kindlasti poole ööni vaatama.
Birgiti päevaraamat 
Aga oli selles reas midagi valet? Ma saan aru, et kodus olla on vahepeal hullult tore, aga kas sul juba ei tule psühhomotoorset rahutust peale? PS. Tuleta meelde, mida sa mulle talvel rääkisid. See kehtib sama hästi samas olukorras praegugi sinu puhul.
Mul oli ammu plaanis “Flight of the Conchordsi” sulle viidata, aga meelest läks koguaeg.
Millegi pärast ei ole psühhomotoorset rahutust. Veel. Aga ok ma luban, et ma mõtlen selle ürituse peale väääääääääga tõsiselt. Tõsiselt.
Keegi kunagi on mulle näidanud YouTube´is ühte klippi. Täna igatahes olen ma sellest ropult vaimustuses.
Ära mõtle, vaid tule 🙂