Suured, suured tänud…
Urile- igasugu muusikalise majanduse eest ja minu kannatamise eest 🙂
Nadjale, kes oli nõus töötama söögi eest.
OnuAntonile, kes viitsis ennast iga nädalavahetus Lätist Tartusse vedada ja esinemise päeval meid Nadjaga siniseks vihastas.
Petsi, kes trummide tagant andis mulle märku kuna Claydermani teha ja üleüldse utsitas mind uusi asju katsetama.
Palju õnne veelkord Dakile!
Suur mästerpis elust enesest asub SIIN