Eile. Magamistoas oleks nagu lõhkenud kaubamaja kosmeetikaosakond. Mitte ükski minu oma. Peeglilaual erinevad föönid, juukselakid, värgid. Elutoas kohvilaud täis erinevaid küünelakke pluss veel meigivahendeid. Terve tuba on täis kingi. Toolide seljatugedel on näha väga fäänsid kleite. Korteris saalivad ringi poolalasti naised.
“Mis ma oma juustega teen?”
“Mu lainer on kadunud. Kuhu kurat ma ta toppinud olen? Ma ei saa ju teha triipu kui mul EI OLE LAINERIT!”
“Lukk, pane mu lukk kinni. Seal on haak ka.”
“Nõup, seda haaki seal enam ei ole”
“KUS käärid on?”
“Ma ei oskaaaaa koolutada juuu!”
“Kas sul kääre on?”
“No ma ei tea, kus nad on! Võta nuga või midagi”
“Õu, kle kingad on suured”
(horror)
“a ma panen siis need enda omad”
“Võta mul jope taskust rahakott. Mu küünelakk kuivab”
(Daki skrätšib oma küünelaki mu rahakotti otsides)
Tulemus. Absoluutselt fabuloosne kari naisi.
Jätkuvalt: kus pn pildid???? 😀
Noh, see et mul fotokas on ei tähenda seda, et ma seda kasutama pean 😀
Ei, pildid tulevad. Me kasutasime kohaliku piltniku ära. A kuna, see on veel küsimus.
Kannatamatult ootel.
Ma twitterdasin Dakile ettepaneku sealt lives videot striimida. Ta arvas, et see olnuks talle eluohtlik. No ega ma talle ka surma ei soovi. 🙂
Ma tahtsin ja jõurata, et kus on pildid. Aga minust on ette jõutud.
Ootame, vaatame… äkki täna tulevad.