Vahel on selline tunne, et mitte midagi ei muutu. Kõik on kogu aeg sama, mitte midagi uut ei toimu, kõik on tehtud-nähtud, inimesed ei suuda sind enam isegi kuidagi üllatada. Mõttetu olemine. Peaks tegema midagi. Kõige hullem on, et aju ei suuda pinge all midagi ilusat ja hingele genreerida kah. Igasuguste asjade organiseerimine jääbki alati juttudeks, sest alati on aeg, mis kellelegi ei sobi või mingid muud issued. Kui sa lõpuks osaledki mingis ekspromptekspeditsioonis, siis on kohe paar inimest, kes kindlasti tunnevad puudutatuna, et nad välja jäid. Igatahes tuleb rõhuda igast sooloprojektidele.
Blääh…
Nii, tupsud, ma sain endale korvpalli. Päriseks. Arvake, mida ma sellega teen? Õige vastus on, et lähen mängima. Teen midagi uut ja huvitavat.
Birgiti päevaraamat 