Sattusin eile EMO-sse. Tugiisikuna. Sel ajal kui abivajaja täitis mingeid ankeete jalutas sisse üks mu endistest töökaaslastest. Tükk aega vahtisime suurte silmadega tõtt. Kumbki ei osanud midagi öelda, sest mida sa küsid?
“Kuidas sul läheb?” – ilmselt mitte eriti hästi kui ta seal on.
“Mis sind siia toob?” – liiga isiklik EMO kohta.
Naersime lihtsalt, et huvitav koht kohtumiseks ja õnneks oli tema kord pabereid täita.
Birgiti päevaraamat 