Täna öösel korraldasin hundina lossimüüridel laveerides heeringate ülestõusu. Tõenäoliselt oli tegemist heeringatega lugulaulust,
“see oli ennemuistsel aal
kui heeringas elas kuival maal…”
***
Update oma elust. Tegelen täiskasvanuks saamisega, väikeste tagasilangustega. Juhtub. Ma ei viitsi väljas käia enam. Parema meelega istun kodus/külas veiniklaasi taga kellegagi või käin viite miinust mängimas. Teen oma väikseid asju ja tunnen elust rõõmu. Nüüd on mul ka üks maakoht kuhu aegajalt värsket õhku saab hingama minna suvel. Ikka Lõuna-Eestis, teisiti pole mõeldav.
Heegeldasin oma tulevasele vennalapsele mustri järgi lapiteki jaoks ühe lapikese. Hämmastaval kombel oli kõik meeles. Järgmiseks tuleb ennast kudumises ja tikkimises testida. Siis ma saaks vanaema sertifikaadi kätte. Ma juba olen ka nagu vanaema, sest istun kontooras kampsun kurguni kinni. Mõni hullab siin ülemeelikult konditsioneeriga. Ei ole üldse vihje…
***
Vaatan, et wp näitab, et see on mu 1000-s postitus. Congrats to me. Poleks elus arvanud, et ma nii kaua vastu pean.
Birgiti päevaraamat 