Ma tahan sooja ilma. Päikest, randa ja sooja vett. Mis mõttes ma pean aktsepteerima, et sellised meie suved hakkavadki nüüd olema? Aasta jooksul kaks nädalat sooja üle 20 kraadi. Meil siin üks nädal oli juba ja teine tuleb juuli lõpus ja siis on sügis ja…. minge põrgu. Ära kolin nii. Tundub kuidagi eriti nõme suvel sõita soojale maale. Kuidas tatikana suved soojad ja talvel lumi kõrvuni oli?
Tahaks ennast murule lapikuks visata, raamat näpus. Päevitada ja ujuda (paistab, et see aasta Sunpower ja Aura). Grillida, nii et seljas pole mingeid vatte, tuul ei puhu juukseid peast või iga hetk ei ähvardaks sadama hakata. Et hommikul tööle minnes ei peaks termomeetrit vahtima ja aknast kätt välja pistma, sest aknast välja vaadates tundub jube tore ilm olevat, kuid õue astudes avastad, et temperatuur on 13 kraadi ja külm tuul murrab puid.
Pole mingi ime, et ma eelistan jaanipäeva veeta oma vanemate loomi valvates, selle asemel, et mõnele väliüritusele minna. Samas iial ei tea, võib olla kerin ennast teki sisse, lasen paksult OFF-iga kokku ja kükitan enesevihkajalikult mõne lõkke ääres süütevedelikumaitseline grillvorst näpus. Sest on ju JAAN! Kõik juooma ja kuooma. I bet the weather is perfect.
Krt, ma ootasin suve ju!
Birgiti päevaraamat 
One thought on “Mul on külm”