Kui teised inimesed õpivad oma vigadest, siis mina jätkan peaga sama seina vastu jooksmist. Inimesed, kes mind tunnevad nõustuvad kindlasti. Nüüd ma olen eesmärgiks võtnud lasta toitlustusasutusel “Rehepapp” ennast paljaks röövida ja ära mürgitada.
Kuidas saab keerata pekki keedetud kartuleid? Lihtne. Sa ostad kuskilt kõige odavamad kartulid (mingid külmavõetud junnid) ja ei keeda neid pehmeks.
Kuidas muuta ahjukartulid täiesti söödamatuks. Sa võtad eelmise nädala kartulikeeduvees ligunenud ja juba kergelt mädanema hakanud külmavõetud junnid ja viskad nad ahju. Ahi on loomulikult katki, mis tähendab, et keskelt küpsetab mustaks ja äärtest üldse mitte. Tulemuseks imetabane maitsebukett.
Seljanka. Olgu, ma saan aru, et seljanka koosneb eelmise päeva jääkidest, aga avastada eelmisel päeval praena söödud paneeritud šnitsli ribasid supi seest… Kõigele lisaks unustad delikatessi kööginurka ja järgmine hommik tööle tulles on enne sind jõudnud töökaaslased valmis sind kägistama, sest ööläbi soojas ja võrdlemisi väikses toas seisnud hõrgutis on täitnud ruumi peene ja üht rootsi rahvustoitu meenutava aroomiga.
Keegi peaks tervisekaitse neile saatma, sest kaua peab riivitud porgandisalat seisnud olema enne kui ta käärima läheb?
Kusjuures kõik see kraam maksab müstiliselt palju isegi kliendikaardi omanikule (-20%). Tänane horror läks mul maksma (poolkõva keedukartul, kana kookosega, porgandi-ananassi salat üllatus) kliendikaardiga 58.- Samas kui eilne suur päevapraad “Suudlevates Tudengites” oli 49.- soodukata. Kui sa tahad raha raisata, siis mine parem mäkki. Maitseb paremini.
Olgem ausad, pärast tänast sinna enam tagasi ei roni. Õhtul teen endale midagi imehead. Kindlasti olen ma ära teeninud ühe jäätisekokteili värskete marjadega.
PS Neil on pannkoogipann, mida pole puhastatud selle ostmisest saati. Head isu!
Birgiti päevaraamat 