Täna hommik algas erakordselt säravas meeleolus. Birds were swaying, trees were singing. Eile sai töökaaslastega bowlingut mängitud ja pärast linna peale kolistatud. Pea terve osakond kupatati tänasest kooli ja nii me kollektiivselt istusime täna terve päeva loengus. Kui hommikupoole sai naljatatud ja lõõbitud ja lolli juttu aetud, siis goblinid saabusid umbes keskpäeva paik ja tuletasid meelde, et ma olin ikka väga paha eile olnud. Peletasin nad korraliku lõuna ja ibukaga. Pealelõunane pool läks pea sama libedalt. Huvitav oli ja naerda sai. Lektor oli lahe. Ei ole midagi kurta.
Kuna homme on tulemas aasta üks kõvemaid kräusid, mis nõuab kõvasti staminat, siis ma täna otsustasin jube rahulik olla ja kodus istuda.
Mu elu on ilus kui mul on mu projektikesed ja üritusi, mille saabumist oodata. Kõige kõrgema prioriteediga projekt kulgeb praegu väga kenasti ja oodata on päris mitut üritust, nii et fa-fa-fa-fain on elu!
***
” Palun ära ole nii diip, ma näen 2D praegu”
Birgiti päevaraamat 