Mina lähen rongiga

17.10 – “Kas soovite midagi?”

“Hmm.. jaaa. Ma võtaks ühe kohvi ja ühe valge veini, palun”

17.26-  kurja häälega mees krapist lõpetab tavapärast tervituslauset lausega “tossutamine ja trimpamine vagunis keelatud!” Höh?

***

Mul on täna ametlik tähtpäev. Pool aastat suitsetamise maha jätmisest. Ilus. Ma lubasin, et ma ei šeeri seda blogis enne kui ma päris-päris kindel olen ja pool aastat tundub päris kindel 🙂 Kuidas maha jätmine juhtus? Good story! Oli pidu, eks? Järgmine päev oli väga halb olla. Kui mul halb on, siis ma suitsu ei tee. Ka veel ülejärgmine päev oli halb ja suitsuisu kohe üldse ei olnud. Siis saabus kolmas päev ja halb olemine oli kadunud…aga isu ikka ei olnud. Ma siis tegin endaga väikse nõupidamise ja mõtlesin, et kui mul nüüd hirmsat kraabin-tapeedi-seinalt-maha tunnet ei teki, siis.. äkki nagu siis ei teekski enam suitsu? Suitsupaki jätsin kappi alles. Igaks juhuks. Polnud hirmus, polnud vaja plaastreid ega nätse. Ei miskit. Ma poleks seda endast kunagi uskunud. Sellel polnud midagi tegamist tahtejõuga, sest seda mul pole. Lihtsalt. Ma kartsin kõige rohkem, et kui ma alkoholi tarbin, siis tekib tohutu isu aga ei. Miski ei häirinud – ei alkohol, suitsetavad sõbrad.  Esimest korda kui mul isu tekkis oli siis kui Kroku saatis mulle ühe hea veinipudeli pildi. Aegajalt on selline -oh, tahaks!- tunne ja kõige hullem oli selle nädala kolmapäeva õhtul, kuid mitte kunagi nii hull, et see  mu niigi nõrga tahtejõu  murraks. Ahjaa… aga ma pakkisin endale ikka toredalt kilosid juurde, nii et siin on downside ka. Ka selle probleemiga tegeleme.  Märts oli esimene kuu, kus mul polnud tahtmist ennast kõigest söödavast läbinärida.

***

17.36 – Issand, kui halb see kohvi on. Kohutav! Hapu ja kibe ja öäk. Saadan kohvi tagasi.

17.40 – Woah, üllatavalt hea vein!  Samas on tõenäoline, et vein on jama, sest maitsepungad on hävitatud happekohviga.

18.07 – Feelin’ fine and slightly sleepy…

18.31 – More wine! Personal ei hulgu siin ringi ja tervet vagunit pudel näpus on ka natsa imelik läbida 😛 Aga noh, mis seals ikka.

Kõrval reas varastas üks keskealine paarike ühe tüdruku bronnitud istekoha ära. Chick istus siis mujale, sest ta oli ülearu viisakas, minu arust. Ma nägin kui see paarike endale kohta otsis. Ei sobinud naisele üks ega teine koht. Küll oli jama vähese ruumiga, küll sõidusuunaga. Ma ei seedi naisi, kes lagunevad esimese tuule puhkudes laiali. Nad räägivad minimaalse volüümiga, ei suuda kunagi ise otsustada, kõkutavad ja kleepuvad oma mehe külge. Mees räägib talle praegu midagi ja naine häbenedes peidab oma näo kätesse.

19.07 – Üks pudel on 18cl (veiniklaas) ja ma olen pm kahest klaasist juba täitsa rõõsa 🙂

19.16  –  sarjame Krokuga inimesi, kes autivad anonüümseid blogijaid. Sitakotid!

19.22 – Minu vastas istuv paarike hakkab lahkuma. Kummaline paar. Naeratavad mulle kogu aeg.  Esimene mõte oli, et kas mul on midagi viga? Dekoltee on äkki “nihkunud”? Eip, kõik on kontrolli all.

19.36 -Aaahhh.. Tallinn.