Nii kuradi naine on täna olla. Ei saa ühe asjaga hakkama, ei saa teisega. Kas ma sain oma autole uued kojamehed külge. Sain ma jee… Tõestuseks, et ma pole siiski mingi whimp liigutasin köögis asjad tulevase mööbli järgi paika. Kasuisa saabub iga hetk ja siis installime mööblikarkassi paika. Ei ole uksi, riiuleid ega kraanikaussi. Kohutav masendus, sest ei tea kuna need saabuvad ja kuna isa saab tulla ja kraani ning kraanikausi ära ühendada.
Kui see köök ükskord üles saab ja funktsioneerima hakkab nagu päriselt (las ma tuletan meelde, et selles korteris pole olnud funktsioneerivat kööki terve selle aja jooksul, mis ma siin elanud olen – 6 aastat?), siis ma teen peo. SUURE. Oma pisikeses köögis. Köök saab väga änks olema. Kui laelamp põleb, siis köök on väga sensuaalne punane. Kui köök on pime, siis tuleb kraan lahti keerata ning sealt tuleb kuuma vett lastes punane ja külma vett lastes sinine valgus. DISKO!
Work in progress
Birgiti päevaraamat 
Oo väu! Lahe! See uudis võiks Reporteri uudiskünnise üeltada 😀
Miks? 😀 Neil on igavad ajad?
Selles valguses ei saa ennast süstida. Jah
Krt, selle peale ma ei mõelnudki.
Ma ei tea, kas Reporter on igav või mitte, aga see, et sa lõpuks köögi saad, on ju suur (meelelahutuslik) uudis küll 😀
😀 Seda nüüd küll. Elu24 pealkirju näen juba – “Tüdruk, kes elas ilma köögita 6 aastat” ja kõrval pilt lauajalast.