Sünnipäev peetud. Pärnus beežitatud ja klubitatud. Võib olla homme võtan kätte ja kirjutan pikemalt. Täna jätan teile väikse pildikese Birgitist, kes oli ennast Pärnu Sunfestil Tanel Padari kõige suuremaks fänniks joonud mõelnud.
Tannu “olen popp poiss” Padar ja Yours “meri põlvini” Truly
PS Koju jõudes saabus üleüldine tujutus kui tuli välja, et igapäevane ringi kepsutamine, ujumine ja oimetuks tantsimine on alla jäänud igapäevastele mojitodele ja siidritele.
Lõbus looke. Kes kepsutada jõuab, lasku käia.
Kes mulle hirmasti kingitust tahab teha võib teha panuse sellesse SIIN .
Ma niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii tahan minna.
Nagu ma jaanuaris lubasin.
Eile sai töökaaslastega karti sõitmas käidud. Võtsin Matildda ka kaasa, et oleks kellega naistearvestust teha. Ta oli esimest korda ja peale esimest n-ö soendussõitu läks meil kismaks temaga. Ta ei lasknud endast mööda sõita ja pani mu spinni tegema ühes kurvis. Kokkuvõttes saime mõlemad kahe sõidu peale parimaks ajaks 57sek. mina 57,07 ja tema 57,24. Poistest ma üldse rääkima ei hakka. Nende ajad varieerusid 49 sekist kuni 51 sekini. Üldkokkuvõttes jäin ma 10ndaks 😀 ehk eelviimaseks. Matildda ütles, et kui üks sõit oleks veel olnud, siis ta oleks mulle pähe teinud. Haa… NEVER! Nüüd on meil üks skoor, mida lahendada. Ma talle näitan järgmine kord!
Tartusse jõudes oli kõht tühi ja läpsu olla. Laialt tänavalt alla sõites avastasime, et Sushi resto on lahti ja seadsime sammud sinna. See on lihtsalt midagi müstiliselt head! Kuus tükki angerja makit (meie suur lemmik), tempura maki hiidkreveti ja juustuga -8tk (pildil ees reas) ning võikaala-avokaado maki – 8tk (kaks neljast rida).
Mu kõht oli nii häpi! Peale seda vutt-vutt koju. Kaks osa Dexterit ja tuttu. Mmmmmm…..
Meil on Matilddaga traditsiooniks lõuna ajal ilusa ilmaga Emajõe ääres jälgida möödakäijaid. Minu arust on Tartu kõige aeglasem jalgsiliiklus Võidu silla all ja kuna see on lühim tee kahe turuhoone vahel, siis on see enamasti ummistunud lillelistes kitlites penskarite, turuvarblaste ja muidu Raja tänava vabakäigu hulludega. Parim koht on see ka üleliigsest peenrahast vabanemiseks. Kui keegi ei kerja, siis on alati mõni pruuniks põlenud ja räpase maikaga tegelinski, kes viinaraha pommib.Istudes seal lähedal pingil või murul saab näha päris huvitavaid karaktereid.
Eile istusime murul kui meid avastas üks võrdlemisi viisakalt riides suitsetav härra. Ta küsis luba,et istuda meie kõrvale maha. Haistsime hullumaterjali. Ta hakka kohe rääkima,et ta siin istub ainult korraks, muidu jõuab liiga vara. Kukkus kurtma, et käisid eile bussijaama kohvikus Sassiga joomas. Eelmaa Sassiga. Tema jõi ennast kaineks ja viis Eelmaa Sassi üleõla koju, ” Tüdrukud, tüdrukud..siin on nii ilus olla. Kahju, et ma veini kaasa ei võtnud. Oleks meil kõigil siin tore olla.” Mõnda aega nillis Matilddat silmadega ja siis küsis, “Kas ma võin sind müksata?”. Matildda hakkas naerma ja päris milleks see vajalik peaks olema. Toomas (kes oli ennast meile tutvustanud kui luuletaja) ütles, et ta tahab, et Matildda ümber kukuks ja naerma hakkaks. Mõnda aega rääkinud, kuidas ta võib meile anda Malmsten Maidu hotellitoa- ja Joala Jaagu telefoninumbri, pöördus minu poole, “Tüdruk, sul on ilusad huuled. Õpeta mind suudlema.” Ma ei kavatsenud seda siiski teha ja mõne aja pärast hakkasime ennast tööle sättima. Toomas üritas veenda meid viina jooma tulema (viskas veel nimesid Varblane ja Müller Sass vahele) ning küsis kas võib meid emmata. Oh, okei. Kui kord Matilddani jõudis kuulsin chicki ainult kiljatamas. Toomas oli suure matsuva musi talle kaelale teinud, millest jäi järele suur hõõguv “maasikas”.
Birgiti päevaraamat 