Kui ma eelmist postitust kirjutasin, siis ma ei kujutanud ette, et see endale nii kiiresti järje saab. Silla all jalutas täna perekond, kus pereisal oli rihma otsas ilus Saksa lambakoer ja pereemal väike pesukarupoeg. Kohalik meespensionär pöördus minu ja Matildda poole, “Kujutate pilti! Pesukaru! Ma pole kunagi ühtegi näinud. See siin jookseb nagu väike kutsikas!”
Aga väga numps ja asjalik päss oli. Kui nad oleks veidi lähemal olnud, siis oleks nõudnud,et pildistada ka lastaks.
Birgiti päevaraamat 