Tosca kook ja kokkamisest üldse

Põhi:

2 muna
1½ dl suhkrut
2 dl nisujahu
1½ tl küpsetuspulbrit
½ dl piima
100 g margariini

Kate:
75 g margariini
1 dl suhkrut
1 sl nisujahu
100 g mandlilaaste
½ dl piima

Vormi määrimiseks:
võid
riivsaia

1. Pane ahi kuumenema 175ºC juurde.
2. Aseta lahtikäiva vormi põhja küpsetuspaber, kinnita hoolikalt. Paberi servad jäävad vormi serva vahelt välja paistma.
3. Vormi servad määri üle esmalt võiga, siis puista sinna peale riivsaia. Vaata, et võiga kaetud kohad oleks riivsaiaga kaetud.
4. Vahusta munad ja suhkur tugevaks vahuks. Kiiremini saad siis kui eraldad munavalged munakollasest ja vahustad suhkur ja munavalged tugevaks vahuks, Hiljem lisad juurde munakollased.
5. Sulata margariin ning sega kokku nisujahu ja küpsetuspulber.
6. Lisa tainale piim, sulatatud ja jahutatud margariin ning ettevaatlikult segades nisujahu-küpsetuspulbrisegu.
7. Vala tainas vormi ja küpseta ahju allosas poolküpseks (20 minutit).
8.Mõõda katte jaoks vajaminevad ained keeduanumasse ning lase keema.
9. Kui kook on pea-aegu valmis, võta see korraks hajust välja ning kata see keedetud mandli-võiseguga.
10. Küpseta 200ºC juures umbes 10 minutit või kuni pind on kuldkollane.

Toidutarest

***

Eile võtsin kätte ja tegin siis lõpuks ära. Eile ei kirjutanud sellest, sest ma olin suhkrukoomas. Ma sõin pool kooki üksi ära! Ülejäänud poole viisin emale tõestamaks, et ma pole mingi kobakäplus kuubis nagu ta arvab. Väikeõde sõi kõik ära. Ema ei saanud midagi. Hahaa..! Ennihuu, ma suutsin põhja teha ilusa ja koheva nagu päris ja kate tuli mõnusalt magus ja kleepuv. Kokku täiuslik kombo, kuna põhi ei olnud liiga magus.

Kokkamine on äge. Mulle meeldib pigem teha mingeid soolaseid asju kui magusaid. Mitte, et mul need välja ei tuleks hästi. Nagu ma viimane kord arusain, siis minu tehtud Rocky Roadsi oodatakse tööl pikkisilmi. Seda ma olen teinud 2-3 korda. Kohutavalt lihtne ja juuuuube hea.

Yup, Nigella. Selle asemel, et ennast köögis vigaseks orjata, on tema modifitseerinud retsepte, et minimaalse vaevaga maksimaalne tulemus saavutada. Kes viitsiks peale pikka tööpäeva hullunult pliidi juures vehkida? Eriti veel selliste ilmadega.  Lasin emal endale kinkida “Nigella Ekspressi” sünnipäevaks ja see on tänaseks pikitud kollaste post-it kleepsudega, mis märgivad minu lemmikretsepte ja sööke, mida ma kunagi tegema peaks.

Tund-poolteist enne tööpäeva lõppu läheb tavaliselt kõht tühjaks ja siis hakkan mõtlema, mis õhtuks süüa teha. Toidutare on üks mu vanu lemmikuid, kus ideesid ammutada. Tavaliselt leian juba pealehelt retsepti või vähemalt koostisosa, mida ma kindlasti õhtul söögi sisse panna tahaks.

Aga aitab nüüd jutust. Üks tükk kooki on veel järel ja kohvi on veel soe

PS Peale selle postituse kirjutamist tõmbasin lahti Nigella kokaraamatu suvalisest kohast –  sinepine seakarbonaad ja punane kreveti-mangokarri on varsti menüüs. Mmmm…