Uued sarjad!

Olen siin paar nädalat uusi sarju vaadanud ja siin on minu uute sarjade nimekiri,

1. “Raising Hope” – Minu lemmik sellel hooajal. Komöödia 25 min. Peategelaseks on üksik isa 25-aastane Jimmy. Jimmyl oli üheöösuhe tüdrukuga, kes osutus sarimõrvariks ning peale tüdruku hukkamist on sunnitud kasvatama nende kuuekuust tütart. Jimmy elab oma white trashist vanemate ja vanavanaemaga. Lapse kasvatamises pole keegi neis osav ja nad teevad seda katse-eksitusmeetodil. Sarja alguses peaks olema hoiatus, – no babys were harmed during making this series. Sari pole mõeldud noortele emadele,  sest see, mis selle lapsega tehakse on ikka ülinaljakas ja äärmiselt leidlik. Real hillbilly style :D.  Jimmy perekond on ka geniaalne. Eriti dementne Maw Maw. “My name is Earl” tegijatelt. Ennihuu … thumbs up!

2. “The Big C” – Teine lemmik. Komöödia/draama 30 min. Äärelinna kergelt anaalsel perenaisel avastatakse vähk. Selle peale otsutab naine lõpuks enda heaolu peale mõtlema hakata. Natuke liiga konkreetselt ja hullult. Ta arvab, et keegi ei suuda selle uudisega hakkama saada, niisiis ei ütle kellelgi, et on haige. Ta viskab kodust välja abikaasa, kes sõidab ringi skuutriga ja keeldub täiskasvanuks saamast. 14-aastane poeg süüdistab kõiges, mis juhtub pubekalikult ema. Lisaks on pildis tige naabrimutt, kes naise esimest spontaanset projekti (aeda mitte mahtuda tahtva basseini ehitust) saboteerib ja vabatahtlikust prükkarist vend, kes on nõus elama ainult sellest, mis teised ära viskavad. Palju tuntuid näitlejaid Laura Linney, Oliver Platt, Gabourey Sidibe. Oscar winning, Oscar nominated, Emmy winning, Golden Globe winning… Musta ja frustreerunud huumoriga.

Tore ja lihtne vaatamine on sitcom ” Better with you”. Päris hästi kirjutatud dialoogiga aegajalt, aga üldiselt selline lihtne, samuti “Shit My Dad Says”, mis on esimene twitter feedil põhinev sari. Sellel on rohkem selline emotsionaalne väärtus kui nüüd hea telesari. Draamasari “No Ordinary Family”, kus perekond saab peale lennuõnnetust üleloomuliku võimed, tundub potentsiaalikas. Eriefektid on päris ässad. Peaosas Michael Chiklis (The Shield, Fantastic Four) ja Julie Benz (Dexter).

Ahjaa, siis on selline minu isiklik guilty pleasure fantasy/crime sari  “Lost Girl”. Kuigi igast inimese väljanägemise ja üleloomulike võimetega tegelastest võiks juba kopp ees olla, siis sellel sarjal on järjekordselt väike omamoodi nõksuga lähenemine. Peategelaseks überseks chick Bo (Anna Silk), kellel on võime elujõud inimestest välja imeda, kuid tal pole õrna aimugi miks see nii on. Ühe tüdruku päästmise käigus tapab ta mehe, mille peale avastavad ta teised üleloomulikude võimetega tegelased, kes siis teavitavad Bod, et too on succubus ja peaks valima kahe rivaalitseva poole vahel. Bo keeldub seda tegemast ja koos päästetud tüdrukuga asuvad aitama nõrku ja väeteid, samal ajal hoiavad tal silma peal mõlemad klannid.

Kris Holden-Ried, kes mängib Dysonit on seks ja selle pärast vaatan mina seda sarja. Heheheee…