Talvepuhkus

Kuna inimesed keelduvad minu puhkus tõsiselt võtmast, siis pole ma väga palju lebotada jõudnud. Vanaisa massin on minu käes ja nii olen ma olen ma enamasti vanaema sohver.

Täna sai törts tööl käidud ja ennast targemaks koolitatud. Aitäh, R! Hästi esitatud. Hea ja huvitav kuulamine oli ja kahtlemata sai kõrvataha pandud üht-teist. Oled koogi ära teeninud :D. Kes veel ei tea, siis meil on tööl koogipolitseid, kes hoiavad kaastöölistel silma peal, et rahvas ikka kooke tööle ohtralt tooks erinevate eraeluliste saavutuste eest (a la sünnipäev, uus auto, uus laps, uus köök jne).  Ma olen veel võlgu köögi eest ja kaks tööaastat sai samuti täis.

Peale usinat teadmiste omandamist kimasime AbFabiga Otepääle lulli lööma ja tegime tunnikese snowtubingut. Vaadake kindlasti seda kodukat. Ülinumps. Kohale jõudes oli seal juba pime ja mäest omal jalal alla kepseldes sain selle talve esimese külje maha pandud. Ametlikult olid avatud ainult kaks rada ja peale seda, kui me olime ühel neist radadest mänginud veerand tundi mängu “saa keset rada olev lapsemüts kätte” kuni antud laps lihtsalt keset rada jalutas ja selle ära võttis, nõudsime värskelt lahti lükatud mitteametlikele radadele ligipääsu. Meile anti see omal vastutusel ja peale seda kui me olime endale neerud kurku põrutanud kuuenda raja peal, siis lubati meil hullata edasi ainult esimesel viiel. Millest polnud ka viga, sest neljas ja viies olid mõlemad tänu väikestele vallidele võrdlemisi ässa hüpekaga. Järgmine kord sebime kaasa suurema seltskonna ja hullame kauem. Peff sulas uuesti lahti umbes Tartuks.

Tartusse tagasi jõudes ei antud mulle ka kuidagi asu. Vanaema tahtis külast koju ja väikeõde protsendid selgeks saada. Nüüd olen lõpuks kodus. Mõnus väsimus peal. Seadsin üles oma “jõulupuu” ja joon hõõgveini. Mõnus. Homme ei pea ärkama vara.